Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõud, mis võimaldavad kohaldada Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahve väärteomenetluses. Eelnõude järgi saab eelkõige finantssektori ja andmekaitsega seotud rikkumiste eest määrata senisest oluliselt suuremaid trahve.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et eelnõud on vajalikud selleks, et finantssektoris väärteomenetlusi tõhusamaks muuta. „Kuivõrd finantssektoris on rikkumistega kaasnev potentsiaalne kahju märkimisväärselt suurem kui mujal, siis on Euroopa Liit toonud õigusesse sisse meil kehtivatega võrreldes palju suuremad trahvid. Otsustasime komisjonis eelnõuga edasi liikuda, et olukorda parandada,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et vajadusel saab edaspidi arutada ka haldustrahvi mudeli väljatöötamist ja selle finantssektoris rakendamist.

Komisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni sõnul on ta eelnõude suhtes skeptiline, kuivõrd Finantsinspektsioon on korduvalt öelnud, et planeeritavad muudatused ei lahenda finantsjärelevalve muresid ning väärteomenetlus pole sedalaadi rikkumiste jaoks sobiv menetlusviis ja panustada tuleks hoopis haldustrahvide mudeli loomisesse. Jürgenson avaldas lootust, et seaduse vastuvõtmise korral on sätted siiski rakendatavad ja abiks.

Karistusseadustikku muutva eelnõu järgi on edaspidi väärteo toimepanemise eest valdkonna eripära arvestades võimalik sätestada rahatrahvi määr eriseaduses või karistusseadustiku eriosas. Eelnõu järgi tõstetakse juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole. Samas võimaldab uus regulatsioon määrata käibepõhise rahalise karistuse, mis võib olla ka ülempiirist suurem.

Istungil osalesid Justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja nõunik Kristiina Kubja.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE) läbis esimese lugemise 2019. aasta novembris.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõu (111 SE) läbis esimese lugemise 2020. aasta veebruaris. Selle eelnõu eesmärk on viia seadused vastavusse ELi õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada ELi õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone.

Komisjon otsustas mõlemad eelnõud saata Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 15. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kolmas lugemine on kavandatud 22. veebruari istungile. Vastuvõtmise korral jõustuvad seadused 1. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside