Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele trahviühikut ja riigilõive muutvad eelnõud
Riigikogu õiguskomisjon otsustas toetada ja saata esimesele lugemisele eelnõud, millega muudetakse trahviühiku suurus kahekordseks ning kaasajastatakse riigilõive.
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets osutas, et väärtegude menetlemine läheb üha kallimaks, ent trahviühiku suurust pole muudetud üle 20 aasta. Ta sedastas, et trahvid ei kata rikkumiste menetluse kulu, mistõttu maksavad neid kinni ka seaduskuulekad inimesed. „Nende jaoks, kes seadust ei riku, ei muuda see eelnõu midagi,“ lisas Odinets. „Loodetavasti aitab eelnõu seadusrikkujate hulka vähendada ning ka liiklust ohutumaks muuta.“
Odinets märkis, et eelnõuga on ette nähtud erand alaealistele. Neile määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvi suurusest. Kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse trahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 trahviühiku suurune trahv.
Komisjoni aseesimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei toeta ta antud eelnõu, kuna sel puudub igasugune analüüs ja selle eesmärk on vaid eelarvet täita. „Trahvide kahekordne tõstmine peaks olema suunatud väärtegude vähendamisele ja ennetamisele. Eelnõu aluseks on aga võetud vaid eelarve täitmise soov ning ühtegi analüüsi tehtud pole. Seetõttu pole ka teada, kuidas hakkab muudatus inimeste käitumist, sealhulgas liikluskultuuri mõjutama. Trahvid peavad olema eelkõige distsiplineerivad, mitte inimesi vaesusesse lükkama, et eelarvet täita.“
Kui seadus vastu võetakse, siis on trahviühiku suurus järgmisest aastast senise nelja asemel kaheksa eurot. Edaspidi saab väärteo eest määrata 1200 euro asemel 2400-eurose trahvi. Trahvi suuruse arvutamine muutub paindlikumaks, kuna väärteo eest saab eelnõu järgi määrata ka ühe trahviühiku suuruse summa. Kui praegu on minimaalne rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk 12 eurot, siis edaspidi on see kaheksa eurot.
Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse eelnõu järgi senise viie euro asemel seitse eurot. Seetõttu suurendatakse ka kirjaliku hoiatamismenetluse maksimaalne hoiatustrahv 300-lt 420 eurole. Prognoosi järgi suureneb trahvidest saadav tulu muudatuste tulemusel umbes kümne miljoni euro võrra.
Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu justiitsminister Madis Timpson ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep.
Komisjon arutas ja toetas ka eelnõu, millega tõstetakse mitmeid riigilõive. Istungil märgiti, et riigilõivud on püsinud muutmata aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid. Seetõttu tõstetakse näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv 30-lt 45 eurole ja passi taotlemisel tuleb maksta 45 asemel 60 eurot. Soodsam riigilõiv on lastele, pensionäridele, puudega isikutele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele. Riigilõiv abielukande eest tõuseb 30-lt 70-le ning lahutuse kande eest 50-lt 90 eurole.
Eelnõu tutvustasid siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, sama osakonna nõunik Kaspar Lepper, rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg.
Õiguskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) ning riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 30. aprillil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]