Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, millega luuakse elatise määramiseks uus kord. Praegune miinimumelatise summa, milleks on pool kuupalga alammäärast, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.

Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson lausus, et praegu on paljud elatise maksmise kohustusega vanemad sattunud tahtmatult võlgniku staatusesse, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu, samuti on elatisvaidluste lahendamise kohtus muutunud keerukaks – selged kriteeriumid aitavad kohtute tööd lihtsustada ja kiirendada.

„Elatise määramisel tuleb lähtuda ennekõike laste huvidest. Kindlasti pole laste huvides see, kui vanem ei suuda talle määratud elatist tasuda ja elatis tekitab uusi konflikte,“ osutas Jürgenson. „Eesmärk on vaidlusi vähendada ja saavutada see, et vanemad jõuavad omavahel ise kokkuleppeni. Eelnõu järgi tuleb elatise summa kujunemisel arvesse võtta lapse reaalseid vajadusi, vanema võimalusi ja lapsega koos veedetava aja hulka, samuti tuleb arvestada, mitut last vanem üleval peab pidama ning kellele makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.“

Komisjoni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul on eelnõu menetluse käigus oluline välja selgitada, kas eelnõu koostades on jõutud kõigile sobiva kompromissini.

„Tänavu on miinimumelatise summa 292 eurot kuus ühe lapse kohta ja olles seotud alampalgaga, jätkaks ka miinimumelatis igal aastal tõusmist,“ sõnas Kruusimäe. „Eelnõu järgi on elatise määramise aluseks baassumma 200 eurot, millele lisandub igal aastal kolm protsenti eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Maha arvestatakse pool peretoetustest, kui need laekuvad teisele vanemale. Kohtul on õigus sissetulekute erinevust ja lapse vajadusi arvestades elatist suurendada või vähendada,“ ütles Kruusimäe. „Soovin saada kindlust, et eelnõuga on sellisel kujul rahul kõik osapooled.“

Istungil toodi välja, et eelnõu koostamisetapis on toimunud ulatuslik kaasamisprotsess ja seda on erinevate arvamuste valguses ka muudetud. Kooskõlastusringis lisandus erand, et kaitseväeteenistuse ajal elatist maksta ei tule, kuna laps saab ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust. Samuti on lisatud üleminekusäte, mis ütleb, et poole töötasu alammääraga seotud elatised külmutatakse praegusel tasemel ja miinimumpalga tõustes need ei kasva.

Istungil osalesid justiitsminister Maris Lauri, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja sama talituse nõunik Andra Olm.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 16. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]