Õiguskomisjon saatis Eesti-Rootsi vanglarendilepingu eelnõu esimesele lugemisele
Riigikogu õiguskomisjon otsustas täna saata täiskogu ette esimesele lugemisele Eesti-Rootsi vanglarendilepingu ratifitseerimise eelnõu, mis loob aluse Rootsi vangide üleandmiseks ja nende karistuse täideviimiseks Eestis.
Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul võimaldab eelnõuga ratifitseeritav kokkulepe mõistlikult ära kasutada tühjalt seisva vanglapinna ning luua Lõuna-Eestisse juurde ligi 400 töökohta. „Kui praegu hoiame kasutuseta vanglapinda tühjalt ja maksame maksumaksja rahakotist kinni selle ülalpidamise, siis vanglarendileping võimaldab panna jõude seisvad pinnad raha teenima. Lisanduvad töökohad toovad riigile ka täiendavat maksutulu,“ ütles ta ning lisas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist üksmeelselt.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE) ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati tänavu juunis Stockholmis.
Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.
Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.
Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.
Eelnõu kohaselt jõustub kokkulepe 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.
Õiguskomisjoni istungil tutvustasid eelnõu justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse ja kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.
Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 4. novembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kokkuleppe ratifitseerimiseks peab eelnõu läbima ka teise lugemise.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
