Riigikogu õiguskomisjon otsustas moodustada töögrupi, mis hakkab välja töötama seadusemuudatust liiklusõnnetuse järgse alkoholi tarbimise eest ette nähtud karistuse karmistamiseks.

Kehtiv seadus näeb 1,5 promillises alkoholijoobes juhile ette kriminaalkaristust, kuid vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile seadus kriminaalkaristust ette ei näe ka sellisel juhul kui on tegemist üle 1.5 promillise joobega.

„Kehtiv regulatsioon annab õnnetuse põhjustanud joobes juhile võimaluse pääseda kriminaalkaristusest, kui ta väidab, et tarbis alkoholi peale õnnetust ehk juht võib vale abil kergendada oma karistust,“ märkis õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. „See ei ole seaduse mõttega lõpuni kooskõlas ning riivab ka inimeste õiglustunnet.“

Pikhof märkis, et komisjoni liikmetest ja ekspertidest koosnema hakkava töögrupi eesmärgiks on kahe kuu jooksul välja pakkuda lahendus seadusemuudatuseks. „Töögrupp vaatab samal ajal üle karistused ka teiste liiklusalaste süütegude eest, nagu näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine ning hindab, millised on ekspertiiside võimalused alkoholi tarbimise aja täpseks tuvastamiseks,“ lisas ta.

Liiklusseaduse § 226 näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. 2016. aasta esimese kaheksa kuuga on politsei alustanud selle paragrahvi alusel 22 menetlust.

Õiguskomisjoni istungil  osalesid täna ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]