Õiguskomisjon jätkab sügisel arutelu liiklusõnnetuse järgse alkoholi tarbimise kriminaliseerimise üle
Riigikogu õiguskomisjon jätkab sügisel arutelu, kas tuleks muuta seaduseid ja karistada liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti kriminaalkorras või on piisav kehtivas liiklusseaduses olev väärteokorras karistamine.
„Komisjon tahab sügisel liiklusalased süüteod kompleksselt arutluse alla võtta, sest tõusetunud teemaga seoses vajavad analüüsimist ka mitmed teised seaduse sätted, näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine,“ ütles komisjoni esimees Heljo Pikhof.
Samuti tahab komisjon kutsuda istungile Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindaja, et selgitada välja, kas EKEI suudab tuvastada milline oli pärast õnnetust alkoholi tarbinud juhi joobeaste õnnetuse toimumise hetkel.
Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust. Pikhofi sõnul võimaldab selline regulatsioon õnnetuse põhjustanud joobes juhil väita, et ta tarbis alkoholi õnnetuse järgselt ning juht võib pääseda kergema karistusega.
Liiklusseadus näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.
Õiguskomisjoni tänasel istungil osalesid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindajad. PPA esindajate sõnul on viimase 2,5 aasta jooksul on karistatud 85 juhti, kes on pärast liiklusõnnetuses osalemist tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet.
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]
