Õiguskomisjon arutab vihategude eest karistamist
Riigikogu õiguskomisjon arutab tänasel istungil karistusseadustikus oleva vaenu õhutamise paragrahvi senist rakendamist ning sätte muutmisvajadust.
„Tänane karistusõigus peaks pöörama suuremat tähelepanu olukordadele, kus kutsutakse üles näiteks teisest rahvusest või ka soost inimeste vastasele vägivallale“ lausus õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. „Vägivallale üles kutsuv vihaavaldus ei tohi ühiskonnas olla aktsepteeritav. Juba põhiseadusest tuleneb, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.“
Pikhofi sõnul ei näe karistusseadustik näiteks ette ka seda, et rahvuse, soo või näiteks nahavärvuse tõttu ette võetud kallaletung ehk vihategu oleks karistamise määramisel raskendav asjaolu. „Komisjon soovib riigi peaprokuröri, politseijuhi ning justiits- ja siseministeeriumi esindajatega arutada praegust vaenu õhutamise paragrahvi rakendamist ning karistusseadustiku võimalikku muutmist,“ lisas ta.
Kell 14 algavale komisjoni istungile on kutsutud riigi peaprokurör Lavly Perling, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet, siseministeeriumi esindajad ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ja juhtivkriminaalametnik Kristi Mäe.
Justiitsministeeriumil on juba aastaid olnud töös vaenu õhutamise vastane eelnõu, kuid selle üle jätkuvad endiselt arutelud.
Pikhofi sõnul on Eesti jäänud Euroopa õigusruumis praktiliselt ainsaks riigiks, kus vaenu õhutamine lahus raskematest tagajärgedest ei ole kuriteona karistatav ning kus süüteo vaenumotiivi ei võeta arvesse raskendava asjaoluna.
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]