Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele välisvange vastu võtta võimaldava eelnõu
Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab Eesti vabu vanglapindu välisriikidele rendile anda.
Komisjoni esimees Madis Timpson märkis, et praegune seadusandlus ei võimalda välisriigi kohtus mõistetud vanglakaristusi Eesti vanglates täide viia, mistõttu on vaja seadust täpsustada. „Eestis on palju vanglapinda, mida ei kasutata ja mille ülalpidamine läheb maksumaksjale maksma miljoneid eurosid,“ sõnas Timpson.
„Eelnõu annab võimaluse rentida jõude seisvad vanglapinnad välja välisriikidele, kelle vanglad on ülerahvastatud. Selline koostöö on praegu plaanis Rootsiga,“ ütles Timpson. Ta lisas, et eelnõu võimaldab hoida Tartu Vanglat töös ja tagada töö vanglapersonalile, samuti vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need tulu teenima.
Eelnõu järgi tuleb välisriigil esitada Justiits- ja Digiministeeriumile taotlus, kui vang soovitakse karistust kandma saata Eestisse. Taotlus tõlgitakse eesti keelde ning edastatakse Tartu Maakohtule, kes otsustab, kas vangistuse võib Eestis täide viia. Eeldus on, tegu on karistatav ka Eesti õiguse järgi, karistus ei ole ebamõistlikult karm ega ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.
Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. veebruaril.
Eelnõu on seotud valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE), millega ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise mullu novembris, kokkuleppe ratifitseerimiseks peab see läbima ka teise lugemise. Samuti peab selle ratifitseerima Rootsi parlament.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
