„Seaduse sihiks on kaitsta senisest oluliselt enam nii eluasemelaenuga kodu soetanud peresid kui ka teisi võlgnikke, kes on sattunud ajutisse makseraskusse, kuid soovivad sellest võlgasid ümber kujundades ja pankrotti vältides välja tulla. Täna ei ole makseraskustes peredel Eestis muud alternatiivi kui võlgadest vabanemine läbi pankrotimenetluse, see pole aga ei paljude võlgnike ega võlausaldajate huvides ega ole kohane ka ühele euroopalikule õigusriigile,” ütles õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Eelnõu sätestab terviklikult füüsilise isiku (nii tarbija kui FIE) võlgade ümberkujundamise menetluse sarnaselt Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kogemusele. Ümberkujundatavad on kõikvõimalikud võlanõuded, sh osaliselt ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded. Menetlus baseerub sarnastel põhimõtetel saneerimisseadusega, mis täna kehtib ainult juriidiliste isikute suhtes.

Võlgade ümberkujundamine on uus hagita kohtumenetlus, mis võimaldab füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist, mis tähendab kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist.

 

Menetluse aluseks on, et füüsiline isik peab ise või nõustaja vahendusel suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldajad ja kohus hindavad ning võimalusel kinnitavad selle.

 

Samuti eeldatakse võlgade ümberkujundamisel, et võlgnikul on olemas või reaalselt saab olema mingigi sissetulek, et nõudeid rahuldada, samuti huvi vältida enda pankrotimenetlust. Lootusetult maksejõuetute isikute jaoks jääb endiselt ainsaks lahenduseks pankrotimenetluse järgselt võlgadest vabastamise menetlus.

 

Võlgnik ja võlausaldajad kannavad oma menetluskulud ise. Vajadusel saab võlgnik taotleda riigipoolset menetlusabi. 

“Pean eriti oluliseks võlakaitse seaduse mõjusid eluasemelaenuga kodu soetanutele. Seadus kaitseb senisest enam tagatiseks seatud kodu võimaliku realiseerimise eest, võimaldab vähendada kõrvanõudeid nagu viiviseid ja intresse, paneb keelu täiendava tagatise küsimisele pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu ja vähendab ka täitekulusid,” sõnas Ken-Marti Vaher.

 

Võlakaitse seaduse on valmistanud ette Riigikogu õiguskomisjoni juurde eelmise aasta lõpus moodustatud laiapõhjaline nn võlakaitse töörühm, kuhu kuulusid erinevate huvigruppide, ministeeriumide ja ametkondade ning Riigikogu suurimate fraktsioonide esindajad. Eelnõu algteksti pani kokku professor Paul Varuli juhitud ekspertgrupp.

Riigikogu pressitalitus