Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel väljasõiduistungil oli tähelepanu keskmes riigi reostustõrjevõimekus. 

„Elu on näidanud, et riigil ei ole veel vajalikku reageerimiskiirust ja reostustõrjevõimekust suurema merereostuse likvideerimiseks. Silmas pidades tihedat laevaliiklust Läänemerel ja suurt reostusriski on vaja tunduvalt suurendada võimalusi nii reostuste avastamiseks seire parandamise kaudu kui ka päästeoperatsioonide läbiviimiseks. Seda mitte ainult Läänemerel vaid ka Peipsi järvel,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool. „Vaja on tõsta kriisiolukorras tegutsemiskiirust ja parandada merereostustõrje teenistuse materiaalset baasi. Samuti tuleb kehtestada tegutsemisjuhend vastava määruse kaudu, mis tagaks ladusa koostöö erinevate üksuste vahel,“ lisas ta. 

Keskkonnakomisjon tutvus Mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskuses Politsei- ja Piirivalveameti multifunktsionaalse laevaga Kindral Kurvits, kus saadi ülevaate riigi reostustõrjevõimekusest merel ja piiriveekogul. Samuti reostuse lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisest merel ning piiriveekogul. Kõne all oli ka nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline koostöö. 

Eestis on välja töötatud riiklik merereostustõrje plaan, mis on vajalik reostustõrje valmisoleku tagamiseks strateegilisel tasandil. Plaani eesmärgiks on kindlustada reostuse ennetamine, avastamine, likvideerimine ja keskkonna taastamine Läänemerel Eesti vastutusalal, kasutades selleks efektiivselt riiklikus, ettevõtlus- ja ühiskondlikus sektoris olevat võimekust. 

Eesti ühines Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (Helsingi konventsioon 1992), millega võttis endale kohustuse täita konventsiooni sätteid, samuti Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) soovitusi. 

Pildid multifunktsionaalselt laevalt Kindral Kurvits:

Riigikogu pressiteenistus