Nestor ja Randjärv: Venemaa on esitanud rahule Euroopas tõsise väljakutse
Balti Assamblee president Laine Randjärv ja Riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutasid Balti Assamblee 33. istungjärgul peetud kõnedes, et Venemaa agressioon Ukrainas on tõsiseks ohuks rahule.
„Venemaa agressioon Ukraina vastu on näidanud, et kokkulepped ja võetud kohustused ei loe, ja see eirab ja manipuleerib meelevaldselt avalikku arvamust,“ ütles Randjärv istungjärgu avamisel. „Sellist tegevust ei saa pidada muuks kui ohuks üleilmsele rahule ja julgeolekule.“
Randjärv lisas, et praegused geopoliitilised arengud on selgelt kajastatud Balti Assamblee istungjärgu päevakorras – lisaks aruteludele koostöö üle transpordi ja taristu, tervishoiu ja teadustöö, energiasektori ja digitaalse turu valdkonnas keskendutakse ka piirkondlikule julgeolekule, kaitsevõimekusele, pehmele jõule ja ELi idapartnerlusele.
„Balti Assamblee sündis koos Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamisega – sügisel 1991. Olukord siin piirkonnas oli toona veel pingeline ja ebakindel,“ rääkis oma kõnes Nestor. „Omavaheline koostöö lisas meile palju võimsust ja jõudu. Tundsime, et kolm korda üks võrdub vähemalt kahekohalise arvuga.“
Nestor ütles, et täna elatakse taas Euroopa julgeolekule ärevatel aegadel. „Krimmi okupeerimise ja annekteerimisega ning sõjategevuse vallapäästmisega Ida-Ukrainas on Venemaa esitanud Lääne demokraatiale ja rahule tõsise väljakutse,“ lisas ta. „Meil on põhjust tunda juba toimunu ja toimuva pärast muret, kuid võime olla rahulikud. Me ei ole enam üksi.“
Riigikogu esimees märkis, et Balti riigid on edukalt integreerunud Lääne demokraatlikku perre. „Meid seob kuulumine Euroopa Liitu ja relvavendlus NATOs. Ka meil on anda oma panus sellesse, milliseks kujuneb ja kui selgelt kõlab Lääne demokraatlike riikide ühine vastus agressorile,“ sõnas ta.
Nestor lausus, et Balti Assamblee tänases päevakorras on teemad, mille realiseerimine kasvatab oluliselt meie riikide konkurentsivõimet ja julgeolekut: transpordi ja taristu arendamine, piiriülese digiallkirja kasutusele võtmine, ühise kaitsevõime parandamine, koostöö idapartnerlusriikidega.
Balti Assamblee istungjärgu alguses autasustati kolme Balti riigi õpilasi, kes osutusid võitjateks Balti keti 25.aastapäevale pühendatud esseekonkursil. Võisteldi kolmes vanuserühmas – 10. klassid, 11. klassid ja 12. klassid. Eestist paistis aktiivsusega silma Saku Gümnaasium, kuhu läksid ka kolm peavõitu: Katre Kärner, Kadi Lõhmus ja Indrek Valgma.
Täpsema info Balti Assamblee 33. istungjärgu ja 20. Balti Nõukogu ajakavast ning esinejatest leiab siit.
Pildid Balti Assamblee avamisest
Pildid õpilaste autasustamisest