Tallinnas toimuva NATO Parlamentaarse Assamblee tänasel poliitikakomitee istungil oli tähelepanu keskmes Chicago tippkohtumise tulemuste arutelu. Välisminister Urmas Paet tõi esile poliitilised aspektid. Ta rõhutas, et Eesti peab alliansi tuleviku seisukohalt kõige tähtsamaks Afganistani, kaitsekulutuste, heidutus- ja kaitsevõime ning küberjulgeolekuga seotud küsimusi. 

Välisminister märkis, et Afganistani sõjalise missiooni lõpetamine ei tähenda rahvusvahelise üldsuse toetuse lõppemist. „NATO on kinnitanud, et allianss jätkab riigi toetamist oma väljaõppe-, konsultatsiooni- ja abimissiooni kaudu,“ ütles Paet. Samuti on oluline tagada Afganistani julgeolekujõudude jätkusuutlik areng. 

Paet nentis, et Euroopa riikide eelarveprobleemidest tingitud kaitsekulutuste vähendamine võib mõjuda NATO võimekusele reageerida välistele ohtudele.  Ta rõhutas, et vastavalt kokkuleppele peab Eesti oluliseks, et kaitsekulutused moodustaksid 2% NATO liikmesriikide SKT-st. 

Välisministri sõnul kinnitab kaitsevaldkonda panustamine ka Ameerika Ühendriikidele, et Euroopa on jätkuvalt usaldusväärne partner, kes annab omapoolse panuse julgeoleku tagamisel rahvusvahelisel tasandil. Paet rõhutas, et seega tuleb ka Euroopal oma kohustustest kinni pidada. 

Välisminister toonitas, et alliansi võimekuse tagamiseks tuleb liikmesriikidel teha tihedat ning mõtestatud koostööd. Ta tõi esile Eesti, Läti ja Leedu õhuturbemissiooni, mille tähtajatu pikendamine sai Chicagos taaskord kinnitust. „See on hea näide NATO liikmesriikide targast ühisest tegutsemisest, mis aitab liikmesriikidel koostöö tulemusel kulusid kokku hoida,“ märkis Paet.  

Välisminister pidas oluliseks ka alliansi heidutusvõime arendamist NATO nähtavuse tõstmise kaudu oma territooriumil. Ta lisas, et juba 2013. aastal on Läänemere piirkonnas toimumas NATO õppus „Steadfast Jazz 2013“. 

Välisminister tõstis oma sõnavõtus esile NATO võimekust reageerida erinevatele ohtudele ning valmisolekut võidelda uute väljakutsetega. Paeti sõnul peame üha enam arvestama ohtudega, mis kerkivad esile küberruumis ning seetõttu on vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata küberjulgeoleku küsimustele. 

Eesti alaline esindaja NATO juures suursaadik Jüri Luik analüüsis oma sõnavõtus kaitsevõime tagamise ja julgeoleku kindlustamisega seotud probleeme. 

Poliitikakomitee istungil on kõne all ka Araabia kevade, Afganistani, Pärsia lahe julgeoleku ja NATO eelarvega seotud teemad. 

Tsiviiljulgeoleku komitee istungil on samuti kõne all Araabia kevade ja Afganistaniga seotud probleemid, aga ka viimased arengud Venemaal. Nimetatud küsimuses teeb ülevaate ja analüüsib olukorda Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin. 

Teadus- ja tehnoloogia komitee istungil keskendutakse küberruumi toimimisega seotud küsimustele ja NATO vaatevinklist tulenevatele reeglitele. Kõne all on ka aatomienergia kasutamisega seotud probleemid pärast Fukušimat, Iraani aatomiprogramm, mehitamata luurelennukite kasutamine ja õhujõudude tulevik. 

Fotod:

https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2012/Riigikogu/NATO+PA/

Riigikogu pressitalitus