Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale pühendatud näitus „Maapäev 100“ annab ülevaate Eesti omariikluseni viinud sündmustest. Eelkõige on tähelepanu pööratud eestlaste poolt valitud esimese esinduskogu tegevusele. Tutvustavat teksti illustreerivad fotod, dokumendid ja ajaleheartiklid.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul aitab väljapanek paremini mõista meie riigi aluseks olnud sündmuste käiku. „See näitus on pühendatud meie parlamentaarse riigi sünni aluseks olnud „juurtele“. Juubeli puhul on tähtis meenutada just neid sajandi taguseid sündmusi, et paremini mõista ja kaitsta meie riigi aluseks olevaid väärtusi,“ ütles Nestor.  

Maapäeval kui esimesel eestlaste esinduskogul on määrav tähtsus Eesti iseseisvuse saavutamisel: eestlaste kätte võeti kohalik haldusvõim, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus ja organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõjas. Samuti võttis maapäev asjaajamiskeelena kasutusele eesti keele ning seadustas eesti keele koolides õppekeelena.

Ajaloolane Jaak Valge märkis, et Veebruarirevolutsiooniga Venemaal võimule tulnud Ajutine Valitsus võttis 12. aprillil (30. märtsil vana kalendri järgi) 1917 vastu määruse, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, nõuandva organina tuli moodustada Eestimaa Ajutine Maanõukogu. 14. (1. vkj) juulil 1917 kogunes Maanõukogu ehk maapäev oma esimesele istungile. Avakõne pidas kubermangukomissar Jaan Poska, kes rõhutas sündmuse tähtsust eesti rahvale. Esimese vastuvõetud otsusega määrati maanõukogu töökeeleks eesti keel.

Oktoobrirevolutsioon tõi Eestis võimule Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kes nõudis Maanõukogu laialisaatmist. 28. (15. vkj) novembril 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile, kus otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu.

18. veebruaril 1918, kui Saksa väed alustasid idarindel suurpealetungi, otsustas Maanõukogu vanematekogu kuulutada välja Eesti iseseisvuse. Selleks valiti erakorraline kõrgeim võimuorgan, Eestimaa Päästekomitee, koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik. Saksa okupatsiooni lõppedes tuli Maanõukogu taas kokku 20. novembril.

Veebruaris 1919 otsustasid Maanõukogu vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee korraldada valimised 5.-7. aprillil ja uue esinduskogu kokku kutsuda 23. aprillil.

Maapäevale pühendatud ülevaatlikule näitusele andis sisu Rahvusraamatukogu, kujundas Tuuli Aule ja disaini autorid on Ruumilabori kujundajad Janno Roos ja Andres Labi.

Näitus on avatud Toompea lossi Valges saalis.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside