Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

25. maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus ja kehtiv riigisisene regulatsioon oli vaja sellega kooskõlla viia. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Isikuandmete kaitset reguleerib üldmäärus, mis annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka muu õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.

Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.

Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötelemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse (679 SE) poolt hääletas 78, vastu 13 ja erapooletuks jäi üks saadik.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]