Riigikogu võttis uuesti vastu kirikute ja koguduste seaduse
Parlament võttis tänasel täiskogu istungil uuesti vastu presidendi poolt teist korda välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse, otsustades seadust teist korda enam mitte muuta ja võtta see vastu juunis heaks kiidetud kujul.
Hääletusel oli seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt 63 ja vastu 15 Riigikogu liiget. Seega peab president seaduse kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti arutamisel tegid ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi, kes tutvustasid arutelu komisjonides ja vastasid küsimustele.
Kiviberg viitas, et president on öelnud, et ohtlike haldussidemete katkestamine on tõenäoliselt põhiseadusega kooskõlas ning nõustub seaduse põhieesmärgiga, ent küsimus on õpetusliku aluse mõistes ning milline õpetuslik side võib säilida ja milline tuleb katkestada. Kivibergi sõnul tuleb elemente hinnata kogumis. Ta lisas, et eelnõu ei puuduta usuvabadust ning kogudused saavad ka seaduse jõustumisel oma senist usklikku praktikat jätkata.
Hanimägi sõnul keskenduti õiguskomisjoni istungil sellele, kas seadus on põhiseaduspärane. „Eelnõu sisu ei ole kunagi olnud usuvabaduse piiramine. Seda on rõhutanud ka Siseministeerium ja väga paljud teised eksperdid,“ lausus ta. Samuti ütles Hanimägi küsimustele vastates, et erinevatel õigusekspertidel on seaduse osas olnud tihti erinev arvamus, mistõttu pole sugugi vale lasta riigikohtunikel otsustada, milline seisukoht on õige.
„Julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon ja Vabariigi President ei ole oma otsuses ka vaidlustanud seda põhimõttelist konstruktsiooni, et oht julgeolekule võib olla usuliste ühenduste tegevuse võimaliku piiramise aluseks,“ lausus õiguskomisjoni esimees Madis Timpson. Ta lisas, et president eelnõu eesmärki ei vaidlustata, väärtuskonflikti selles osas ei ole ning vaidlus on proportsionaalsuse üle.
Timpsoni sõnul annab eelnõu abstraktse normina väärtuspõhise hinnangu, et Eesti riik ei tolereeri usuvabaduse ja kanoonilise tegevuse varjus riigi siseasjadesse sekkumist. „Need seadusemuudatused ei piira kellegi usuvabadust, muudatustega ei keelustata mitte ühtegi usutunnistust Eestis, ei lõpetata ühtegi kirikut, kogudust, kloostrit ega koguduste liitu,“ ütles Timpson ning lisas, et seaduse tõlgendamisel on kaalutlusruumi.
Riigikogu võttis kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse esimest korda vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Uuesti arutamise käigus tegi Riigikogu seadusesse rea muudatusi, näiteks jäeti seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keeld ning pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule. Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu 18. juunil.
President jättis seaduse 3. juulil aga taas välja kuulutamata, leides, et Riigikogu on seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Tema hinnangul on see jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust. Ta tegi parlamendile ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla. Parlament otsustas seadust rohkem mitte muuta.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
