Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimese lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. novembri.

Riigikogu tänasel istungil jätkus 2016. aasta riigieelarve eelnõu (103 SE) esimene lugemine. Rahandusminister Sven Sesteri ja rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri ettekannete ja küsimuste esitamise järel algasid läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad.

Tuleva aasta eelarve maht on 8,9 miljardit eurot. See on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarves kavandati. Riigieelarve on tasakaalulähedane, milleks on valitsussektori nominaalne puudujääk – 0,1 protsenti SKP-st. Struktuurne positsioon püsib aga ülejäägis, milleks on 0,6 protsenti SKP-st.

Eelarve aluseks on võetud 2,6 protsendiline majanduskasv. Inflatsioon taastub ja tõuseb 2 protsendini. Riigieelarve tulude kasvuna nähakse 3 protsenti, mille hulgas on maksutulude kasv 5 protsenti. Riigieelarve kulude kasv on 4,2 protsenti. Maksukoormus on stabiilne, milleks on 33,4 protsenti SKP-st. See sisaldab ka tööjõumaksete osakaalu langemise 0,3 protsenti. Keskmise palga tõusuks on ette nähtud 4,5 protsenti kuni 1096 euroni. Selgituseks niipalju, et valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0 protsenti, kuid prioriteetsetel sektoritel on see 4 protsenti. Keskmise pensioni tõusuks on ettenähtud 5,7 protsenti, milleks on ligikaudu 395 eurot.

Läbirääkimistel sõna võtnud Kadri Simson märkis, et lisaks visioonipuudumisele on eelarve üheks murekohaks teatav segadus ja seda ennekõike haridus- ja teadusministeeriumi rahastamise osas. Ka kohalike teede rahastamise taastamiseks pole ettenähtud vahendeid. Põllumajandus vajab kriisiolukorrast väljumiseks suuremat toetust. Tema sõnul on murekohti teisigi. Seetõttu esitab Keskerakonna fraktsioon 2016. aasta riigieelarve eelnõule ka omapoolsed muudatusettepanekud. Kuid Simsoni arvates on vaja hoopis kaugemale vaatavat plaani.

Andres Herkel tõi esile aktsiide, maksude ja lõivude tõstmise mõju ühiskonnale. Tema arvates pole eelarve aluseks võetud optimistlik majandusprognoos põhjendatud. Herkel rõhutas samuti, et põllumajandus vajab valitsuse poolt otsustavamat toetamist. Herkel polnud rahul erakondade rahastamisega, millele on Vabaerakond jätkuvalt tähelepanu juhtinud.

Martin Helme polnud rahul eelarve läbipaistvusega. Ta leidis, et eelarves on rida põhjendamata kulutusi. Helme arvates puudub eelarves visioon, kuidas aidata kaasa Eesti ekspordi arendamisele. Ka EKRE peab vajalikuks vahendite ümberjagamist põllumajanduse toetamiseks.

Aivar Sõerd analüüsis majanduse ja rahanduse olukorda ja tõi esile IMF-i tehtud järeldused Eesti kohta. Valuutafondi hinnang meie majandusele ja riigi rahandusele oli selge: meil on kasvu toetav majanduskeskkond, laitmatu avaliku sektori finantsolukord, suured avalikud investeeringud ja tõhusad riigiteenused. Tavapäraselt teeb IMF ettepanekuid. Kõik need, mida nad meile esitasidki, väärivad riigieelarve edasise arutelu käigus käsitlemist, märkis Sõerd.

Kalvi Kõva sõnul teeme eelarvega vastutustundlikke samme, et jõuda pikemas perspektiivis suurema eesmärgini. Ta tõi esile, et tuleva aasta eelarve keskmes on Eesti inimene. Eelarve on laste- ja perekeskne, parandab väga paljude inimeste toimetulekut, tagades, et haavatumad ja nõrgemad ühiskonnaliikmed saavad oma riigilt rohkem tuge.

Siim Kiisleri sõnul ootame eelkõige ühelt korralikult eelarve seaduse eelnõult et riigi rahandus on ka järgmise aasta lõpus korras – et tööinimesel on kindlustunne, ettevõtetel on kindlustunne, et riigi rahandus on korras. Just konservatiivne, alalhoidlik eelarvepoliitika on majanduskasvu üheks oluliseks eelduseks. Selleks, et see nii oleks, me peame lähtuma reaalsusest. Meie majanduse nominaalset kasvu, s.o koos inflatsiooniga, ennustatakse 5,5% ja maksutulu kasvuks ennustatakse 5,3%. See seab meile ette selged raamid, milline eelarve on vastutustundlik, põhjendas Kiisler.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

Tagasiside