Riigikogu infotunnis räägiti elektrihinna kompenseerimisest
Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis ministritelt elektrihinna tõusust ajendatud teemade kohta.
Riigikogu liige Heiki Hepner küsis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuselt, kas kõrge elektrihinnaga seonduvalt on tehtud sotsiaal-majanduslik analüüsi kavandatavate tegevuste osas. Hepner sõnas küsimust esitades, et käibemaksu alandamise asemel on otsustatud hakata inimestele maksma toetust ja need otsused tulevad pika vinnaga. Tema sõnul räägib määrus, mis toetust võimaldab, 673-eurosetst sissetulekust. „Riigikogus oleme ministritelt kuulnud, et see võiks tõusta 1050 euroni või 1200 euroni. Vaatasin kodulehelt järgi, hetkel ei ole seal mingit konkreetset infot selle kohta. Arusaadavalt tuleb seda summat veelgi tõsta, sest ka 1200‑eurose sissetulekuga inimene pole mingi rikas ja minu arvates ei tuleks neid saata omavalitsustesse toimetulekutoetust taotlema ja küsima,“ rääkis Hepner.
Pentus-Rosimannus ütles vastuses, et energia, aga ka gaasi ja kaugkütte hinna lakkehüppamine puudutab kõiki. See aga ei puuduta tema sõnul kõiki ühtviisi. „Need, kellel vajadus on suurem, peavad saama ka reaalselt tajutavat tuge, millest abi on. Ja see on põhjus, miks me soovime sihtida ja keskenduda sellistele peredele,“ märkis minister.
Ta lisas, et homsel valitsuse istungil on arutelu all algselt plaanitud otsetoetuse piiri kasvatamine selliselt, et see jõuaks mediaansissetulekuni. „Kui tegu on üheliikmelise leibkonnaga, siis sellisel juhul oleks tegu peredega, mille sissetulek on netos kuni 1052 eurot. Kui tegu on kaheliikmelise leibkonnaga, kus on kaks täiskasvanut, siis on see sissetuleku piir netos 1578. Kui tegu on kahe täiskasvanu ja ühe väikse lapsega, siis on see sissetuleku piir 1735,8, ja kui tegu on kahe täiskasvanu ja kahe suurema lapsega, siis on see piir juba üle 2600 euro. Sellele täiendavalt arutab homme valitsus ka gaasi võrgutasu vähendamist poole võrra sarnaselt elektri võrgutasuga, mis annaks kindlasti olulist leevendust ka ettevõtetele, mis on praegu raskustesse sattunud,“ rääkis Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister pidas oluliseks, et kõik abivajajad seda reaalselt ka saaksid ja selleks omavalitsuste poole pöörduksid ning neile seetõttu abivajaja-sildi kleepimine ei ole tema sõnul hea toon. „Samamoodi on tekkinud mingisugune vale arusaam, et keegi peab paberitel arvetega kuskile jooksma. Ei, need arved on võimalik elektrooniliselt sinna samamoodi edastada. Nii et, loomulikult on meie soov valitsuses esiteks, et see toetus rakenduks võimalikult kiiresti, jõuaks inimesteni võimalikult kiiresti, et ta oleks võimalikult mugav ja et see lävend oleks kohapeal sellisel tasemel, kus ta tõesti inimesi aitab. Seetõttu me oleme tõstnud võrreldes algselt plaanitud väikese sissetulekuga peredele mõeldud lävend oluliselt kõrgemale ja homme valitsuses ma küll väga loodan ja soovin, et jõuame sel teemal ka otsuseni.“
Elektrihinnaga seonduvat käsitleti ka Priit Sibula poolt peaministri ülesannetes riigihalduse ministrile Jaak Aabile esitatud küsimuses elektrihinna ohjamise kohta ning Kalle Grünthali esitatud küsimuses elektriettevõtetest.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas lisaks Ruuben Kaalepi küsimusele saamata jäänud maksutulust ja Paul Puustusmaa küsimusele käibemaksustamisest.
Riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes vastas ka Helir-Valdor Seederi küsimusele kiirtestide hankest.
Justiitsminister Maris Lauri vastas Rene Koka küsimusele keskkonnakuritegude tõkestamise seadusandlusest.
Registreeritud küsimuste lõppemisel vastasid ministrid Riigikogu liikmete täiendavatele küsimustele.
Infotunni stenogramm.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)
Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]
