Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu infotunnis vastas peaminister Taavi Rõivas Monika Haukanõmme esitatud küsimustele tervishoiu rahastamise kohta.

Haukanõmm viitas asjaolule, et Eestis on ravikindlustusmaksu maksjaid umbes sama palju kui neid inimesi, kes seda maksu ei maksa. Seega meie ravikindlustuse tulubaas oma 13 protsendiga sotsiaalmaksust ei ole kuidagi jätkusuutlik, mille tulemusena on meie ravikindlustus tublisti miinuses. Ta tõi ka esile võrdluse OECD-ga ja ka Euroopa Liiduga, mis näitab, et kahjuks oleme SKT-st eelviimasel kohal nende riikide võrdluses. Haukanõmm soovis teada tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsiga tegeleva valitsuse töörühma arutluste käigust.

Rõivase sõnul tutvustatakse selle töörühma töö tulemusi valitsusele maikuus. Pärast seda saab tulla teema juurde detailsemalt tagasi.

Rõivas viitas tendentsile, et Eestis on sissetulekud kiiresti kasvanud ja ka tööpuudus kiiresti vähenenud. „Viimase kolme aasta jooksul on haigekassa eelarve kasvanud ligikaudu 20 protsendi võrra, mis on kindlasti märkimisväärne kasv,“ ütles Rõivas. Ta tunnistas samas tõsiasja, et Eesti tervishoiu kulutuste osakaal protsendina SKT-st, on Euroopas üks väiksemaid ja OECD riikide hulgas samuti.

Rõivase hinnangul ei ole selle põhjuseks haigekassa eelarve väiksus, vaid, et Eestis on väga pikalt kõige väiksem patsiendi omaosalus tervishoius. „Me oleme teadlikult ehitanud sellise tervishoiusüsteemi, kus operatsioonide puhul, ravi puhul, ka ravimite puhul on patsiendi omaosalus võimalikult väike,“ ütles Rõivas. Ta märkis, et see on  olnud aastatepikkune valik. Rõivas tunnistas, et nimetatud valik on viinud ka suure osa võimalikest alternatiivsetest rahastamisallikatest tervishoiust eemale. Tema arvates tasuks teemat kindlasti arutada.

Rõivas tõi esile patsiendi omaosaluse väga suure osa hambaravil. „Valitsus on kokku leppinud, et vähendame patsiendi omaosalust pensionäridel ja võimaldame proteesihüvitist kasutada hambaraviteenuseks.“ Rõivas lisas, et vastavalt valitsuse tegevusplaanile peab tervise- ja tööminister selle teema tooma valitsuse ette maikuus. Eeldatavalt võiks see rakenduda alates järgmisest aastast. Samuti on ettevalmistamisel täiskasvanute hambaravi pakett.

Rõivas selgitas veel haiglate võrgustamisega seotud küsimusi. „Minu hinnangul on haigekassa siin teinud kohati otsuseid, millega mina nõustuda ei saa, aga me teame, et haigekassa ei ole ainult valitsuse juhitav, seal osalesid ka sotsiaalpartnerid, ja haigekassa on teatud mõttes valitsusest sõltumatu organ.,“ ütles peaminister. Tema hinnangul on haigekassa teinud osas kohtades ka valesid otsuseid. „Ma ei pea õigeks näiteks üldhaiglates osutatavate eriarstiteenuste vähendamist. Vastupidi, kogu võrgustumise ehk suurte keskuste vastutuse algne idee on see, et suurte keskuste abiga leida eriarste kõikidesse üldhaiglatesse,“ rõhutas Rõivas. „Samuti peaks keskenduma eeskätt struktuursetele küsimustele, kuidas digiregistratuuri abiga vähendada ravijärjekordi, kuidas vähendada tühivisiitide arvu jms, mis on palju suurema positiivse mõjuga ka kohtadel. Peaministri sõnul on perearstikeskuste tarbeks plaanis investeerida enam kui 140 miljonit eurot. Loodetavasti aitab see kaasa, et perearstid saavad tunduvalt paremad töötingimused üle kogu Eesti.

Rõivas vastas veel Jüri Adamsi esitatud küsimusele rahandusministeeriumi positsioonide, Henn Põlluaasa esitatud küsimusele riigi omanduses olevate IT firmade müügis, Tarmo Tamme esitatud küsimusele Kreeka, Mart Helme esitatud küsimusele Narva Aleksandri kiriku ning Arno Silla esitatud küsimusele piimalehmade ja sigade arvu vähendamise takistamise siseriiklike meetmete kohta.

Rahandusminister Sven Sester vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele maksumuudatuste kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastas Krista Aru esitatud küsimusele ministeeriumi rolli kohta kultuuriväärtuslike hoonete korrastamisel.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside