Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 13. juunil algatatud turvategevuse seaduse eelnõu (638 SE).

Eelnõuga kehtestatakse turvaseaduse uus terviktekst, mis vastab nii siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele kui ka tänapäevastele avaliku korra tagamise ja majandustegevuse reguleerimise alustele. Põhimõtteliste muudatuste tõttu nimetatakse uus terviktekst ümber turvategevuse seaduseks.

Eelnõu kohaselt jaotatakse turvategevus tegevusaladeks võrreldes senise teenuspõhise lähenemisega. Määratud tegevusaladele sätestatakse selged majandustegevuse nõuded, kuid ühtlasi suurendatakse ettevõtjate vabadust kujundada oma teenuseid.

Samuti kaotatakse põhjendamatud loa- või teatamiskohustused ning tegevusalade jaotamisel määratakse vabad, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevusalad. Turvateenistuja väljaõppe korraldamisel loobutakse samuti tegevusloa taotlemise kohustusest ja minnakse üle teatamiskohustusele.

Eelnõuga täpsustatakse turvaettevõtja kohustusi, samas leevendatakse piiranguid tegutseda samal ajal muul tegevusalal.

Luuakse katustermin turvateenistuja, millega eristatakse selgemini turva- ja valvetöötajat ning turvajuhti. Luuakse valvetöötaja kutse, mis peab vastama kutseseadusele.

Uue võimalusena luuakse alused kaasata turvaettevõtja halduslepingu alusel kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele.

Ühtlasi on plaanis kehtestada laevakaitse regulatsioon. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et Eesti lipu all sõidaks tulevikus rohkem kaubalaevu ja mereturvatöötajate kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse konkurentsivõimet. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 13. juunil algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE).

Eelnõuga soovitakse suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil tõstetakse üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks.

Eelnõu näeb ette korrastada õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 13. juuni algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE). 

Eelnõuga luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord.

Eelnõuga reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.

Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud, nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, seal hulgas julgeolekuasutuste, esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Uue regulatsiooni rahastamisvõimaluste üle on kavas arutada 2023-26 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside