Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Valitsuse 26. septembril algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE).

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele. Eelnõu lähtub eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Eelnõu järgi eraldatakse politsei- ja piirivalveameti palgatõusuks ca 13 miljonit ja päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha ca 180 miljonit eurot.  Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist, mis aitab hoida põllumehi konkurentsivõimelisena. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse  eelnõu (698 SE).

Eelnõu näeb ette anda Eesti Haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.

Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE)

Eelnõu näeb ette kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. 2019. aastal on maagaasi tavamäär  63,31 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele eelnenud majandusaastal keskmiselt vähemalt 13 protsenti või prognoositud intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul ületama 13 protsenti. Lihtsustatult näitab gaasitarbimise intensiivsus ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaalu loodud või loodavast lisandväärtusest.

Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 27. septembril algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE).

Eelnõu näeb ette lubada Riigikogu valimisel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. Seletuskirjas märgitakse, et 1990. aastatel oli see võimalik, kuid praegu kehtiv seadus seda ei võimalda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 27. septembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE).

Eelnõu näeb ette seada valitsuse liikmete ülempiiriks 12 liiget. Seletuskirjas märgitakse, et ühe ministeeriumi dubleerivad ministri ametid tuleb taasliita. See puudutab majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja rahandusministeeriumi valdkondi. Samuti soovitatakse liita keskkonna- ja maaeluministeeriumid. Ehk optimaalne valitsuse suurus võiks olla 11-12 liiget, mis arvestab Eesti vähenevat elanikkonda ja tööjõupuudust erasektoris. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Tanel Talve, Erki Savisaare, Urve Palo, Toomas Pauri, Märt Sultsi, Dmitri Dmitrijevi, Toomas Väinaste, Barbi Pilvre, Hardi Volmeri, Hannes Hanso, Jaanus Marrandi, Heljo Pikhofi, Toomas Jürgensteini, Valeri Korbi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Marko Pomerantsi, Raivo Aegi algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE).

Eelnõu eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamise kaudu. Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Riigipiiri taristu on Siseministeeriumi valitsemisala valduses olev taristu, mis on ette nähtud riigipiiri valvamiseks ning mille hulka kuuluvad piiririba elemendid ja selle teenindusrajatised. Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik. Piiririba väljaehitust välispiiri maismaaosa ulatuses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet ning väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud teavet, millest tuleks ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE).

Eelnõuga seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääsu kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018-2021 seatud eesmärkidest.

Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli õpitulemustest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.

Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste kohaselt hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma välja ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot.

Eesmärgiga avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele, nähakse eelnõuga ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis. Põhihariduse omandamine mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule tagab praegu ka kohaliku omavalitsuse üksus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.

Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE).

Eelnõu kehtestab täiendavad reeglid maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks.

Eelnõuga võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille eesmärk on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõigusega ega ole kõiki asjasse puudutavaid asjaolusid arvesse võttes tegelik.

Tulumaksuga maksustatakse vara väljaviimist Eestist, kui Eestile ei jää enam õigust ülekantud vara maksustada. Võrreldes kehtiva õigusega tuleb eelnõu kohaselt maksustada ka vara väljaviimisel Eesti peakontorist välismaal asuvasse püsivasse tegevuskohta.

Eelnõuga seatakse piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks vähendada maksukoormust ülemääraste intressimaksete kaudu.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumit maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui see kasum on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Välismaine äriühing on Eesti äriühingu püsiv tegevuskoht välisriigis ja Eesti äriühingu tütarühing välisriigis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE).

Eelnõu muudatused puudutavad ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia hiljemalt 9. veebruariks 2019 vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega.

Võltsitud ravimite kasutamine on maailmas kasvav probleem ja üha sagedamini on selliseid ravimeid leitud ka Euroopa turult. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis.

Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid – ainulaadse identifikaatori 2D-vöötkoodi kujul ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente. Ravimi lõpptarbijale üleandmisel ainulaadne identifikaator deaktiveeritakse, näiteks apteegis ravimi müümisel kliendile.

Ühtlasi luuaks üleeuroopaline andmekogude süsteem, mis võimaldab ravimeid tuvastada ja nende ehtsust kontrollida. Eestis hakkab ravimite turvaelementide andmekogu haldama Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS), mille asutasid 26. oktoobril 2016 müügiloa hoidjad, ravimitootjad, hulgimüüjad, apteekrid ja haiglate erialaliidud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]