Menetlusse võeti tuleva aasta riigieelarve eelnõu
Riigikogu juhatus võttis menetlusse viis eelnõu.
Valitsuse 27. septembril algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE).
Tuleva, 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.
Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti. Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.
Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.
Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.
Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.
Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.
Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.
Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.
Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 27. septembril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE).
Eelnõu muudab vanemahüvitise skeemi paindlikkumaks, loob paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustab hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel. Eelnõu kohaselt pikeneb isapuhkus seniselt 10-lt päevalt 30-le ja isadele antakse täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele: senisele 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel üks – spetsiaalselt isale mõeldud – kuu.
Paindlikumaks muutub ka vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine. Kui vanema tulu ühes kalendrikuus jääb alla 1544 euro, siis alates 2018. aasta 1. märtsist tema vanemahüvitist enam ei vähendata. Seni on hüvitise vähendamise sissetulekupiiriks olnud 470 eurot. Samuti saavad vanemad edaspidi ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada.
Plaanis on muuta ka vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi – eelnõu järgi arvestatakse vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kuu alusel. Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Uue toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline perioodil, mil vanemad seda abi kõige enam vajavad. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 27. septembril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE).
Eelnõu näeb ette tõsta represseeritute toetust 192lt eurolt 230ni euroni. Samuti nähakse ette sotsiaaltoetus inimestele, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 27. septembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE).
Eelnõu muudab hariduslike erivajadustega õpilastele õppe korraldamisega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Lisaks nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.
Eelnõu järgi on põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste ehk tuge vajavate õpilaste osas, kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Kuigi ka senini on lähtutud kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt peaksid tuge vajavad õpilased üldjuhul õppima elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi, siis kehtiva õiguse järgi on riigil kohustus asutada ja pidada koole raskema haridusliku erivajadustega õpilastele. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist leppides kohaliku omavalitsuse üksustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.
Eelnõu järgi on koolis tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (tugispetsialistid) teenus. Kui tugispetsialisti pakutav üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis on koolil võimalik õpilasele rakendada valdkonna eest vastutava ministri moodustatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul tõhustatud tuge või erituge.
Eelnõu järgi toimub õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada. Selleks nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks (näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond). Lisaks suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust eraldades toetust ka üldist tuge pakkuvate tugispetsialistide teenuse kättesaadavuseks.
Eelnõu näeb ette haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks riiklike hariduspreemiaid. Valdkonna eest vastutav minister määrab riiklikke haridusstipendiume. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 27. septembril algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE).
Eelnõu loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks. Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada.
Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded: koolile antud tähtajatu tegevusluba; koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni teatud protsendini töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees. Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. septembrist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel, samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel.
Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. aasta 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 protsenti selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. aastal. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted õppemaksu lae kohaldamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]