Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE).

Eelnõuga ühtlustatakse EL-i liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakendamise ja märgistamise nõuded.

Vastavalt EL-i tubakatoodete direktiivile karmistuvad tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõuded. Uuendusena tuleb sigarettide ja suitsetamistubaka, sealhulgas vesipiibu tubaka müügipakendeid märgistada alates 20. maist 2016 uute pilt- ja teksthoiatustega. Teksthoiatused on kasutusel ka praegu, kuid pilthoiatuste kasutamine tubakatoodetel on olnud senimaani liikmesriikidele vabatahtlik.

Eelnõu keelab tubakatoodetes lisandina vitamiinide, kofeiini või tauriini ning muude stimulaatorite kasutamise. Samuti ei tohi kasutada aineid, millest tekib värviline suits või mis hõlbustavad nikotiini omastamist. Tubakatoodete filtrid, paberid, pakendid või kapslid ei tohi edaspidi sisaldada maitse- ja lõhnaaineid, tubakat ega nikotiini.

Uued nõuded nähakse ette ka tubakatoodete müügipakenditele, mis ei tohi sarnaneda toidukauba või kosmeetikatootega, sigarettide müügipakend peab edaspidi olema üksnes risttahukakujuline. Pakendil peab olema ka viide www.tubakainfo.ee, kust leiab abi suitsetamisest loobumisele. Seletuskirjas märgitakse, et tubakast loobumise nõustamisteenuse pakkumiseks ja veebilehe tööks on alates järgmisest aastast Tervise Arengu Instituudi eelarvesse planeeritud 57 000 eurot aastas.

Kuna tubakasuits on tõsine tervist ohustav tegur, keelatakse alates 2017. aastast hoonetes asuvad ilma seinteta suitsetamisalad. Uuringud on näidanud, et isegi väljatõmbeventilatsiooniga suitsetamisruumid ei hoia ära suitsu levimist teistesse ruumidesse. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kultuuriväärtuste parema kaitse direktiiv. Muudatustega tugevdatakse liikmesriikide keskasutuste omavahelist halduskoostööd ning võetakse kasutusele siseturu teabesüsteem. Samuti pikendatakse kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu tagastamisnõude esitamise tähtaega. Hüvitise maksmine kultuuriväärtuse omanikule või valdajale seotakse hoolsuskohustuse tõendamisega. Direktiivi muudatustega laiendatakse kultuuriväärtuse mõistet.

Direktiiv reguleerib kultuuriväärtuse tagastamist olukorras, kus liikmesriigi territooriumilt avastatakse kultuuriväärtus, mille sinna toimetamine eeldab luba, mida ei ole aga antud. Seletuskirjas märgitakse, et regulatsioon on vajalik, kuna liikmesriikidest igal aastal ebaseaduslikult väljaviidavate kultuuriväärtuste hulk ulatub hinnanguliselt 40 000-ni. Alates 1993. aastast, mil asendatav direktiiv jõustus, on liikmesriikides algatatud vaid 15 tagastamismenetlust, millest edukad on olnud kõigest 7. Direktiiviga püütakse ilmnenud kitsaskohtadest vabaneda. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (119 SE).

Eelnõu muudatused tõstavad hoiustajate kindlustunnet ja kaitsta neid paremini pankade võimaliku pankroti tagajärgede eest. Eelnõu põhineb ELi vastaval direktiivil.

Eelnõuga sätestatakse, et tagatisfondi hoiuste osafondi tagamisele kuuluvad üksnes eraisikute ja tavaliste äriühingute hoiuseid. Riskipreemiaga investeerimishoius, kus algsena investeeritud summat ei pruugi täies ulatuses enam tagasi saada, ei kuulu enam osafondi poolt tagamisele. Samuti ei kuulu tagamisele teiste finantsasutuste hoiuseid, näiteks tarbimislaene väljastavate ettevõtjate hoiused.

Muutumatuks jääb tagatava hoiuse suurus, mis on koos intressidega kuni 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes pangas. Täiendavalt nähakse eelnõuga ette elamukinnisvara müünud isikule müügist saadud raha tagamist kuni 50 000 euro ulatuses. See raha tagatakse kuue kuu jooksul pärast ostu-müügi tehingu raha laekumist.

Eelnõu kohaselt lüheneb tähtaeg, millal panga pankroti korral hüvitised hoiustajatele välja makstakse seniselt 20 tööpäevalt seitsme tööpäevani.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi finantseerimist pankade poolt. Vastavad panga maksed pannakse osaliselt sõltuvusse panga riskiastmest. Praegu teevad pangad tagatisfondile ettemakseid. Seletuskirjas märgitakse, et tagatisfondi on kogutud vahendeid 206 miljoni euro ulatuses.

Tagatisfond tagab üksnes Eestis tegevusloa saanud pankade hoiused. Teiste liikmesriikide pankade poolt Eestis asutatud filiaalide hoiused kuuluvad tagamisele vastava liikmesriigi tagatisskeemi poolt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE).

Eelnõuga viiakse sisse selle aasta riigieelarve muudatused, millega kohandatakse kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Eelnõu sisaldab 84 muudatusettepanekut.

Eelnõu näeb ette eraldada 3 miljonit eurot top-up lisatoetust põllumajandussektori raske majandusliku olukorra leevendamiseks juba enne aasta lõppu. Täiendavalt eraldatud raha lisandub Euroopa Liidu erakorralisele abile.

Kuna vajaduspõhistele peretoetustele on tänavu kulunud prognoositust vähem raha, siis saab sellest vabanenud 6,27 miljonit eurot suunata sotsiaalministeeriumile abivahendite ja rehabilitatsiooni järjekordade lühendamiseks, terviseameti laboriseadmeteks, tööinspektsiooni tööriieteks ning vabariigi valitsuse reservi taastamiseks.

Kaitseministeeriumi kaitseotstarbelise erivarustuse eelarvet suurendatakse 9 miljoni euro võrra. Selleks kasutatakse osaliselt hoonete ja rajatiste investeeringute vahendeid, mida ei kasutata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves vabaneb riigimaanteede projekti ja väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetuseks planeeritud vahenditest 6,77 miljonit eurot, mille valitsus suunas peamiselt toetusteks taristut arendavale Eesti Raudteele. Reisijatevedu korraldav Elron saab rongide liisingumakseteks täiendavalt 2,25 miljonit eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et tänavu üheksa kuuga on laekunud 2015. aasta riigieelarvega kavandatud tulusid 5,9 miljardit eurot ehk 69,8 protsenti aastaks planeeritust. Kulusid tehti sama ajaga 5,98 miljardi euro ulatuses, mis on 69 protsenti aastaks planeeritust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 26. oktoobril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (121 SE).

Eelnõu näe ette võimaldada töövõimetus- ja vanaduspensionäridel kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat hammaste raviks.

Kehtiva hambaravitoetuste süsteemi kohaselt hüvitab riik töövõimetuspensionäridel või üle 63-aastastele vanaduspensionäridel üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255,65 euro ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside