Riigikogu juhatus võttis menetlusse kuus eelnõu, kollektiivse pöördumise ja muutis kahe alatise komisjoni koosseisu.

Valitsuse 7. novembril algatatud tööturumeetmete seaduse eelnõu (735 SE).

Eelnõuga kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, millega ajakohastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi.

Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste osutamise õigusruum selgemaks ja läbipaistvamaks, välditakse dubleerimist ja ebaefektiivsust, võimaldades samas kiiresti reageerida vajalike tööturuteenustega tööturu muutustele ja sihtrühmade vajadustele. Sama eesmärgiga tööturuteenused ja tööturutoetused grupeeritakse eelnõus tööturumeetmeteks ning töötutumeetmete loetelu on seaduses lõplik. Eelnõus sätestatakse tööturumeetmete rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Konkreetsete tööturuteenuste ja -toetuste tingimused reguleeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas THP-s. Selliselt on tagatud, et sihtrühmade jaoks on seaduse tasandil senisest selgem, millist liiki tööturumeetmeteid Töötukassa pakub ning millistele meetmetele on erinevatel sihtrühmadel õigus. Erinevatele meetmetele on õigus Töötukassas arvel olevatel töötutel, töötajatel ja tööandjatel, aga ka isikutel, kes ei tööta ega ole töötuna Töötukassas arvel, kuid pöörduvad Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks.

Eelnõuga ei kavandata sisulisi muudatusi sihtrühma õigustes ega kohustustes ega tööturuteenuste ja tööturutoetuste sisus ega kättesaadavuses.

Lisaks ühendatakse eelnõu kohaselt praegused töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu üheks Töötukassa andmekoguks. Võrreldes kehtiva olukorraga, kus kõik kolm andmekogu on sätestatud erinevates õigusaktides, suureneb oluliselt õigusselgus nii Töötukassa kui vastutava töötleja kui ka laiemalt andmesubjektide ja andmesaajate jaoks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 7. novembril algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE).

Eelnõuga korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, muutes keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jahiseadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, keskkonnavastutuse seadust, maapõueseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust.

Muudatuste eesmärk on tagada keskkonnakaitse parimal võimalikul tasemel. Eelnõuga võimaldatakse Keskkonnaametil oma ressursse paremini juhtida. Eelnõuga suurendatakse Keskkonnaameti töö tõhusust ja optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse. Eelnõus kirjeldatud seaduste muutmine on oluline, et tagada Keskkonnaametile ressursisääst, toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise kaudu.

Eelnõuga muudetakse keskkonnakaitseloa omamise kohustust teatud tegevuste puhul, leevendatakse ebaproportsionaalselt koormavaid nõudeid arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Lubade menetlemine muutub tõhusamaks ja kiiremaks, et taotlejad saaksid tagasisidet mõistliku aja jooksul. Eelnõu kehtestamine aitab seega kaasa halduskoormuse vähendamisele.

Lisaks sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, et kui menetluse kiirem läbiviimine on vajalik ennetamaks elutähtsa teenuse katkemise ohtu, siis selliste tegevuste korral ei kohaldata edaspidi keskkonnaloa menetlusele avatud menetluse sätteid. Keskkonnaloa muutmise vajadus, ennetamaks elutähtsa teenuse katkemise ohtu, on täna juba ilmnenud ebastabiilsuste tõttu energiaturul. Selleks, et ohtu ennetada, on vajalik paljudel elektri- ja soojatootjatel ennetada kütteperioodil saabuda võivaid riske ning lisaks maagaasile võtta kasutusele võimalikke teisi turul saada olevaid alternatiivseid kütuseid. Kuna keskkonnaloa menetluse tavapärane protsess on aeganõudev, on vajalik elutähtsa teenuse katkemise ohu ennetamiseks näha seaduses ette võimalus viia loamenetlus läbi kiiremini. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 7. novembril algatatud E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE).

Kehtiva seaduse järgi võivad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid nagu ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID-ga allkirja andmist või isiku tuvastamist pakkuda juhul, kui on sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta Eesti turule soovitud mahus erialast vastutuskindlustust. Selleks, et teenuse osutamine kindlustuse saamata jäämise tõttu ei katkeks, on vaja ette näha alternatiiv. Eelnõuga võimaldatakse kooskõlas ELi määrusest tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega.

Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid. Eestis on neid praegu kaks: Guardtime OÜ ja SK ID Solutions AS. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 7. novembril algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE).

Eelnõuga tehakse relvaseaduses õiguslikud muudatused, mis on vajalikud, et minna paberilt üle täisdigitaalsele loamenetlusele ja võtta kasutusele uus teenistus- ja tsiviilrelvade register.

Eelnõu kohaselt hakatakse relvalubade ja ELi tulirelvapasside taotlusi ja nendega seotud dokumente Politsei- ja Piirivalveametile esitama registri iseteeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt. Relvaregister liidestatakse teiste loamenetluses vajalike andmekogudega nagu karistusregister ja rahvastikuregister ning päringud automatiseeritakse.

Registris luuakse kaupmehekeskkond, kus relvakaupmehed näevad relvalube ning saavad müüa relvi, nende olulisi osi ja laskemoona. Muudatuste jõustumisel väljastatakse load elektrooniliselt ning paberil väljastatakse üksnes relvaga rahvusvaheliseks liiklemiseks vajalikke lube. Elektrooniliseks muutub ka relvaloa omaja järelevalvetoimik.

ELi õigusest tulenevalt sätestatakse relvade alase infovahetuse täpsem kord ja PPA määratakse asutuseks, kes teiste riikidega teavet vahetab. ELis vahetatakse infot tulirelvaga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta ning teavet selle kohta, kui riik on keeldunud isikule relvaluba väljastamist. Teabevahetuseks kasutatakse siseturu infosüsteemi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 7. novembril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE).

Eelnõuga lõpetatakse riiklik järelevalve umbrohu tuulekaer tõrjumiseks. Samuti ajakohastatakse viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele vastavalt uuele ELi toetuste perioodile. Tuulekaera tõrjuvad põlluharijad ka ilma riikliku sunni ja järelevalveta ning selle laialdane levik Eestis on oluliselt vähenenud. Muudatuse järel väheneb Põllumajandus- ja Toiduameti koormus ning põlluharijate halduskoormus.

Kuna tuulekaeraga saastunud maa toob kaasa nii vilja saagi- kui ka kvaliteedikao ning sellest lähtuvalt madalamad kokkuostuhinnad, teevad põllumehed oma põllumaadel ise järjepidevat umbrohutõrjet ka ilma riikliku sekkumiseta. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 7. novembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE).

Eelnõu näeb ette muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni  nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 50-euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024.–2027. aasta 1. jaanuaril ehk kokku neljal järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Liina Virolaineni algatatud kollektiivse pöördumise „Peretoetused õiglaseks!“ ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Allakirjutanud juhivad tähelepanu probleemidele perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõus (703 SE). Eelnõu kohaselt asutakse indekseerima ainult suurematele peredele mõeldud toetusi. Toetusi tuleb indekseerida ühtviisi kõikidele peredele. Ainult osa perede toetuste indekseerimine on ebavõrdsust tekitav, ebaõiglane ja diskrimineeriv, märgitakse pöördumises.

Riigikogu juhatus kinnitas muudatused rahanduskomisjoni ja väliskomisjoni koosseisus.

Kinnitati Andres Suti lahkumine rahanduskomisjoni liikme kohalt ja asumine väliskomisjoni liikme kohale ning Valdo Randpere lahkumine väliskomisjoni liikme kohalt ja asumine rahanduskomisjoni liikme kohale alates 10. novembrist.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasiside