Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu ja kolm kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed põhimõtted üld- ja alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks. Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022.

Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Lisaks tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE).

Lepingu eesmärk on luua lennuühendus Eesti Vabariigi ja Korea Vabariigi vahel, mis hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning mittediskrimineerimist Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.

Rahvusvahelisest õigusest tulenevalt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda kahepoolsete kokkulepete alusel. Tulenevalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklist 6 võib regulaarset rahvusvahelist lennuliini teise osalisriigi territooriumile või selle kohal käitada ainult selle riigi eriloa või muu volitusega ning nimetatud loa või volituse nõudeid järgides. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 8. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele astuda vajalikud sammud õpetajate streigi ärahoidmiseks ja teha selleks vajalikud ettepanekud palgafondi suurendamiseks ning õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja karjäärimudeli uuendamiseks alates 2025. aastast” eelnõu (358 OE).

Eelnõu algatajad peavad tähtsaks koolide, huvikoolide ja lasteaedade häireteta tegevust ning peavad õpetajate streigi ära hoidmist valitsuse ülesandeks. Kuigi Eesti Haridustöötajate Liit on tähtajatu streigi algusaja juba 22. jaanuarile 2024 määranud, on valitsusel ka nüüd veel piisavalt aega langetamaks otsus õpetajate riikliku palgaeraldise piisavaks suurendamiseks läbirääkimispartneri poolt taotletud tasemele.

Seetõttu tehakse valitusele ettepanek astuda vajalikud sammud õpetajate streigi ärahoidmiseks ja teha selleks vajalikud ettepanekud palgafondi suurendamiseks ning õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja karjäärimudeli uuendamiseks alates 2025. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm kollektiivset pöördumist:

Menetlusse võeti Loomus MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Varjupaikade MTÜ ja Rõõmsad Hüpped MTÜ algatatud kollektiivne pöördumine „Loom ei ole asi! Tema koht ei ole poeletil.“ ja edastati see menetlemiseks maaelukomisjonile.

Menetlusse võeti Eesti Keskerakonna algatatud kollektiivne pöördumine „Kaja Kallas peab tagasi astuma!“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Menetlusse võeti Artjom Pähkli algatatud kollektiivne pöördumine „Muudame ravikindlustuse seadust õiglasemaks“ ja edastati see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

Tagasiside