Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 12.oktoobri esitatud Riigikogu otsuse “„Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ heakskiitmine” eelnõu (262 OE).

Strateegia „Eesti 2035“ koostamise algatas Vabariigi Valitsus 8. märtsil 2018. a. Strateegia koostamise käigus on sõnastatud Eesti pikaajalised strateegilised sihid ja tegevussuunad lähtuvalt tulevikutrendidest, riigi arenguvajadustest ja võimalustest. Strateegia seab Eesti pikaajalisteks sihtideks: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, mis austab õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur.

Strateegiaga luuakse raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad; seob pikaajalise strateegia rahastamisega, st arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks; annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides (sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel). Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sh strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõus on kahte liiki muudatused. Need on seotud Konkurentsiameti täiendate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (257 SE).

Eelnõuga määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse eelnõus ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.

Eelnõuga hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse ka teenuse osutajad, näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud, kellele kohaldatakse teatud seaduse sätteid. Näiteks kui asutuses või ettevõttes töötavad üheaegselt nii töötajad kui ka teenuse osutajad või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuse osutajad, on teenuse osutajal kohustus teavitada tööandjat või teist teenuse osutajat oma tegevusega seotud ohtudest. Niisamuti teavitab tööandja teenuse osutajat, kes töötab koos tema töötajatega, töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Lisaks tuleneb eelnõust tööandja kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuse osutajatega. Eelnõuga suurendatakse tööandja vastutust töösuhte osapooltele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE).

Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni uuendamise tingis asjaolu, et alates 1992. aastast on filmitööstus olulisel määral nii tehniliselt, majanduslikult kui ka kunstiliselt edasi arenenud. Uus tehnoloogia on muutnud filmide tootmise-, levi- ja linastusmeetodeid ning osalisriikides on riiklikud filmivaldkonna rahastuskeemid muutunud mitmekesisemaks.

Konventsioon kohaldub koostööfilmidele näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmid, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Vastavate riikide koostööprojektid tuleb osalisriigi pädevas asutuses registreerida ja taotleda kaastootmisprojekti staatust. Kaastootmisprojekti staatuse saamisel on võimalik taotleda toetust avalikest vahenditest.

Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides. Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti poolse rahastusega neid filme ei ole võimalik toota.

Konventsiooni rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, kuna sätestatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudi eelarve piires. Konventsioon jõustub Eesti suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimiskirja deponeerimise päevast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu (259 SE).

Eelnõuga tehakse seadusandlusesse vajalikud muudatused seoses Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega alates 1. jaanuarist 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks.

Eelnõus sätestatud seaduste muudatused puudutavad rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse staatust ja eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavust ning teistele asutustele info jagamisel õiguskindluse tagamist. Lisaks täpsustab eelnõu enne 1. jaanuari 2021 sõlmitavate lepingute ja haldusaktide allkirjastamise õigust.

Eelnõu eesmärk on tagada rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse infovahetus ja koostöö teiste asutustega Eestis ja välismaal võimalikult sarnastel alustel nagu see on senini toimunud, mil rahapesu andmebüroo on olnud Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE).

Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi mahepõllumajanduse määruse ning Põllumajandusameti (PMA) ning Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) baasil uue ameti, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomisega.

Edaspidi on väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid müüv isik, näiteks väike mahepood, vabastatud ettevõtte tunnustamise kohustusest. Piisab Põllumajandus- ja Toiduameti teavitamisest. Tegemist on ELi antud võimalusega, mille kohaselt võib liikmesriik teha erandi ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale tingimusel, et nad ei tooda ega valmista ise selliseid tooteid ette, ei ladusta selliseid tooteid mujal kui ainult müügikohas, ei impordi selliseid tooteid kolmandast riigist ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat.

Pakendamata mahetoodete müük ei tohi ületada 5000 kilogrammi aastas, nende toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või sertifitseerimise võimalik kulu on ettevõtjale suurem kui 2 protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest.

Selleks, et takistada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi mahepõllumajandusele viitava märgistusega tavatoote teadliku turustamise eest.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomisega seonduvad muudatused on pigem tehnilised, asendatakse ameti senine nimi uuega. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu (261 SE).

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt ELi vastavale määrusele, mis kohaldub alates 19. detsembrist 2020.

Eelnõu kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus Prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev Justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Põhimõttelisi muudatusi asutuste töökorralduses see kaasa ei too. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatus seonduvalt ELi määruse kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa prokuröri ning Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Muudatused, mis on seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määrusega jõustuvad 2020. aasta 19. detsembril. Euroopa Prokuratuuri asutamisega seotud muudatus jõustub üldises korras. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]

 

Tagasiside