Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Valitsuse 18. augustil algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE) eesmärk on tõhusam jahipidamine, et kiiresti vähendada metssigade arvukust ja tõkestada sigade Aafrika katku levikut.

Seaduseelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist, tehisvalgusallika abil ning lubatakse metssigu püüda püünisaedadega.

Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse eelnõu kohaselt surmata jahiloata ka ilmsete seakatku tunnustega metssiga. Maaomanikule või tema määratud isikule oma kinnistul küttimiseks on jahipiirkonna kasutaja kohustatud lisaks väikeulukiloale andma tasuta ka metssea küttimiseks jahiloa.

Eelnimetatud meetmed aitavad tõhusalt kaasa metssigade arvukuse piiramisele, mis on sigade Aafrika katku leviku tõkestamise vältimatu abinõu.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 18. augustil algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.

Direktiivi ülevõtmine toob senistes regulatsioonides kaasa mitmeid muudatusi, milles käsitletakse spetsialistide liikuvust EL-i riikide vahel. Kõigile huvitatud kutsealadele tekib võimalus pakkuda Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist.

Muudatustega selgineb süsteem ka tarbijatele, kuna liikmesriike kutsutakse üles läbi vaatama reguleeritud kutsealade kohaldamisala. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.

Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 18. augustil algatatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (71 SE) eelnõu põhiliseks eesmärgiks on jõustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.

Avaliku teabe seaduse muutmisega kaasneb arhiiviseaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, elektroonilise side seaduse, isikuandmete kaitse seaduse, muuseumiseaduse ja rahvaraamatukogu seaduse muutmine.

Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on avaliku teabe seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel tekkinud nii teabevaldajatel kui ka järelevalve teostajatel. Samuti täpsustatakse keeleliselt avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse riikliku järelevalve ja haldusjärelevalvega seotud sõnakasutust ning Andmekaitse Inspektsiooni riikliku järelevalve pädevust.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 18. augustil algatatud kemikaaliseaduse eelnõu (72 SE) on sisuliselt kehtiva kemikaaliseaduse muutmise seadus, mis on seaduse teksti loetavuse ja loogilise struktuuri taastamise huvides koostatud terviktekstina.

Sisuliste muudatuste eesmärk on suurendada suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutust täpsustades selleks nende kohta käivat regulatsiooni. Samuti raskendada ja ennetada terrorismikuritegude toimepanemist, piirates selleks lõhkeainete lähteaineteks olevate kemikaalide kättesaadavust. Taolisi aineid sisaldavaid tooteid võib kättesaadavaks teha vaid professionaalsele kasutajale, kes vajab neid tooteid oma majandus- või kutsetegevuseks. Samuti peavad neid aineid käitlevad isikud teatama kahtlustäratavatest tehingutest, ainete kaotsiminekust ja vargustest selleks määratud kontaktpunktile.

Muudes küsimustes ei ole kemikaaliseaduse regulatsiooni muudetud. Muudatused on üksnes vormilised ja seisnevad sätete paigutamises loogilisse struktuuri ning sõnastuse stiili ühtlustamises. Välja on jäetud ka sätteid, mis on oma tähenduse või olulisuse minetanud või mille osas on vahepeal rakendunud vastav otsekohalduv Euroopa Liidu õigus.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 18. augustil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (73 SE) muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätteid, millega reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi.

Seoses arst-residentidele antava võimalusega omandada residentuuri läbimisel eriarstiabi eriala raames täiendav kitsam spetsialiseerumine ehk eriarstiabi eriala lisapädevus, tuuakse lisapädevuse mõiste sisse seaduse tasemel, muutes vastavalt Tartu Ülikooli seadust. Lisapädevuse registreerimine võimaldab eriti keeruliste juhtumite puhul lihtsa vaevaga leida erikvalifikatsiooni omav eriarst, kelle teadmised on konkreetses valdkonnas põhjalikumad.

Seoses perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötavale õele retsepti väljakirjutamise õiguse andmisega muudetakse ka ravikindlustuse seadust ja ravimiseadust. Muudatuste tulemusel suurenevad üldarstiabi osutamisel pereõe õigused ja paraneb pereõe iseseisva vastuvõtu teenuse kvaliteet. Lisaks hoitakse kokku perearsti tööaega, eelkõige kroonilistele haigetele korduvretseptide väljastamisel, mis omakorda aitab leevendada perearstide töökoormust ja ravijärjekordi.

Eelnõuga laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuseosutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja õendushaiglat pidavate teenuseosutajate teenuste valikut füsioteraapiateenusega.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 18. augustil algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (74 SE) täiendatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) tahtest olenematu ravi kohaldamise sätteid eriti ohtlikku nakkushaigust põdevale nakkushaigele, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kelle asukoht on teadmata.

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel ning korrigeeritakse immuniseerimist puudutavaid sätteid. Seaduse sõnastust muudetakse viisil, mis võimaldab immuniseerimisi teostada lisaks arstile ja õele ka ämmaemandal.

Eelnõuga luuakse tingimused immuniseerimise kättesaadavuse parandamiseks. Kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seadusega täpsustatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses perearsti kohustust tagada oma nimistu patsientidele immuniseerimise kui üldarstiabi teenuse kättesaadavus. Immuniseerimist, mis ei kuulu immuniseerimiskavasse ja mida tehakse isiku enda soovil, ei rahastata riigieelarvest ja patsient tasub selle eest ise.

Eelnõuga väheneb tööandjal kohustus korraldada ja rahastada töötaja tervisekontrolli tegevusaladel, kus on suur nakkuse edasikandumise risk. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi enam töötajate regulaarset tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes. Tervisetõendeid nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta antakse edaspidi e-tõenditena, mis omakorda lihtsustab tõendite väljastamist ning säilitamist.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 18. augustil algatatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga  (75 SE) muudetakse jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ja ajakohastatakse sätteid, mis käsitlevad jäätmete liigitamist ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Samas on kavandatavad muudatused tehnilised ja jäätmete liigitamise põhimõtteid sisuliselt ei muuda.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 18. augustil algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE) väljatöötamise tingis Euroopa Liidu tasandil toimunud muudatused veekeskkonna ohtlike ainete käsitlemisel.

Veeseaduse muutmise eesmärk on võtta Eesti õigussüsteemi üle Euroopa Liidu direktiiv, milles sätestatakse muuhulgas, et põhimõtteliselt peaks ohtlikke aineid seirama iga kolme aasta järel, kui tehniliste ja ekspertarvamuste põhjal ei ole põhjendatud muu ajavahemik.

Veeseadust muudetakse ka seetõttu, et teatavate sätete aluseks olevad direktiivid on tunnistatud kehtetuks.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. augustil algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE) eesmärgiks on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis parandab madalapalgaliste majandusliku olukorda ja suurendab kokku ligi 85% palgasaajate sissetulekuid.

Eelnõuga soovitakse tõsta kolme aasta jooksul tulumaksuvaba miinimumi 400 euroni kuus ning selle katteks tulumaksu määra 24 protsendini kolme aasta jooksul. Kava kohaselt tõuseks tulumaksuvaba miinimum 2016. aastal 96 euro võrra, 2017. aastal 50 euro võrra ja 2018. aastal 100 euro võrra. Tulumaksu määr tõuseks aga vastavalt iga aastaga ühe protsendipunkti võrra.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside