Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 14. detsembril algatatud säilituseksemplari seaduse eelnõu (157 SE).

Eelnõu asendab kehtiva sundeksemplari seaduse. Eelnõu kaasajastab Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist.  Seaduse senine nimetus asendatakse, et anda paremini edasi seaduse mõte ja eesmärk.

Eelnõu sätestab trükise algmaterjali ja filmi algmaterjali kogumise ning säilitamise reeglid. Säilitamiseks loovutatavate trükiste arvu vähendatakse kaheksalt neljale, samuti vähendatakse säilituseksemplari saavate raamatukogude arvu. Riigi kohustust trükiseid pikaajaliselt säilitada kümnes raamatukogus vähendatakse neljale raamatukogule. Et tänapäevane väljaannete kirjastamise tehnoloogia on muutunud, siis suurendatakse riiklikku panust digitaalsete väljaannete ja algmaterjali säilitamistegevusse. Muudatus on vajalik, et vältida olulise osa digitaalse kultuuripärandi hävimine. Samuti tagada juba digitaalselt loodud trükiste säilitamine ning kättesaadavaks tegemine.

Eelnõu järgi toimub kõigi füüsilisel teabekandjal (v.a. filmi algmaterjal) olevate säilituseksemplaride kogumine läbi ühtse keskuse, milleks on Eesti Rahvusraamatukogu. See muudab väljaannete ja trükise algmaterjali loovutamise lihtsamaks ning arusaadavamaks. Näiteks trükikoda loovutab trükised viie raamatukogu asemel ühele. Keskus edastab füüsilisel teabekandjal väljaanded nende säilitajatele. Sellega väheneb raamatukogudes säilituseksemplari hankimise dubleerimine. Rahvusraamatukogu hakkab koostama lisaks trükitoodangu statistikale ka võrguväljaannete statistikat. Rahvusarhiivile lisandub ülesanne koguda filmi algmaterjali, et tagada filmipärandi säilimine. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 14. detsembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (158 OE).

Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja eelnõu, mis suurendaks Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning vähendaks meie sõltuvust liitlasvägede siirdevõimest ja -mahust.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti riigil tuleb kiirendatud korras astuda samme järjest keerukama julgeolekuolukorraga toimetulekuks, et tagada Eesti elanikele suurem turvalisus. Kriisiolukordades on vaja tõsta kaitsejõudude võimet kaitsta riiki iseseisvalt ka olukorras, kus liitlaste abi ettenägematutel põhjustel peaks viibima. Eelnõu toob välja rea ettepanekuid. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

Tagasiside