Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

57 Riigikogu liikme 10. veebruaril esitatud Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal“ eelnõu (333 AE).

Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest.

Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.

Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele.

Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused.

Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega.

Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine.

Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus.

Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist.

Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist.

Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks.

Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.

Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Rahanduskomisjoni 10. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (332 OE). Eelnõu esitamine tuleneb ajaolust, et senine Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liige Andres Sutt nimetati 26. jaanuaril ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriks ning tema volitused Riigikogu liikmena peatusid. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi 9. veebruaril rahanduskomisjonile ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu asendusliikmeks Jürgen Ligi.

Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan ja see koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Tulenevalt Eesti Panga seadusest nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Eesti Panga seaduse kohaselt kestavad Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme volitused tema Riigikogu liikme volituste peatumise või lõppemiseni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside