Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

86 Riigikogu liikme 23. veebruaril esitatud Riigikogu avalduse „Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu“ eelnõu (535 AE).Riigikogu mõistab avalduses karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni, vägede Ukrainasse viimise ning okupeeritud piirkondade ebaseadusliku tunnustamise. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 23. veebruaril algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE).

Eelnõuga luuakse selgem õiguslik alus epideemilise levikuga nakkushaiguse korral meetmete ja piirangute kehtestamiseks.

NETS-i ja teiste seaduste muudatuste eesmärk on teha epideemiatega seotud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel. Eelnõuga luuakse selleks minimaalne vajalik õiguslik regulatsioon.

NETSi muutmisega luuakse valitsusele selgem raamistik epideemia olukorras tegutsemiseks, sh juhised, milliseid meetmeid valitsus võib määrusega nakkushaiguste tõrjeks, eelkõige eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse tõrjeks kohaldada, sh nt kohustus järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, kanda kaitsemaski, kohustus esitada terviseseisundit kinnitav tõend, kohustus anda analüüs eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks. Kui valitsus soovib kehtestada muid meetmeid kui seaduses otsesõnu loetletud, tuleb selleks edaspidi kuulata ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja teavitada Riigikogu juhatust.

Seni kehtinud uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsioon asendatakse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsiooniga, mille kohaselt ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske ning mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu.

Eelnõuga luuakse selgem volitusnorm, mille alusel valitsus kehtestab vajalikke meetmeid just määrusega. Eelnõuga kavandavate muudatuste jõustumisel saab õiguskantsler võimaluse teha järelevalvet Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruste ja rakendatud piirangute üle. Nimetatud muudatusega lahendatakse senine probleem üldkorralduse kui haldusakti sobivusest pikaajaliselt kestva pandeemia meetmete kehtestamiseks.

Ühtsed alused nakkushaiguste levikuga tegelemiseks on olulised, et olla valmis nii taastekkivate kui ka tuleviku uute nakkushaigustega tegelemiseks. Epideemia tingimustes on riigil kohustus tagada kõigi inimeste elu ja tervis seeläbi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ei suureneks.

Oluline avalik huvi on vältida eelkõige tervishoiusektori ülekoormamist ning näha ette täiendavad meetmed juhuks kui riigis on tervishoiualane hädaolukord või selle oht. Seetõttu on ohtlikku nakkushaigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks õigustatud kohaldada teatud piiranguid, aga ka kehtestada erandeid, kellele või millele nõuded kehtivad või mitte, nt erivajaduse, terviseseisundi, vanuse, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise vm põhjusel.

Paindlikkuse tagamiseks jääb Terviseametile õigus ohule reageerida näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas või asutuses avastatud väiksema haiguskolde korral on vaja operatiivselt reageerida. Nakkushaiguse epideemilise leviku korral vajalikke karantiini määramise reegleid ja viiruse tõkestamiseks vajalikke meetmeid reguleeritakse edaspidi seaduse ja määruste tasemel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]