Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 4. aprillil algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE).

Eelnõuga võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Need on klassikaline direktiiv, võrgustikudirektiiv ja kontsessioonidirektiiv, mis kaasajastavad ja muudavad paindlikumaks riigihangete korralduse ning ühtlasi vähendavad nii hankijate kui pakkujate aja- ja rahakulu. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.

Lisandub uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Muudetakse riigihanke piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.

Pakkumuste hindamine toimub ka edaspidi eelkõige hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võimaldades kehtiva seadusega võrreldes paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Innovaatiline lähenemine hindamiskriteeriumide juures on see, et võimalik on hankelepingu maksumus riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ning hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsetest, keskkonnalastest või sotsiaalsetest kriteeriumidest lähtuvalt. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE).

Eelnõu muudab kohtunikuks saamise korda, et teha uute kohtunike leidmine paindlikumaks. Edaspidi ei pea kohtunikuks kandideerijad läbima kohustuslikku ettevalmistusteenistust, vaid vastama kohtunikule esitatavatele nõuetele, sooritama edukalt kohtunikueksami ning läbima konkursi. Kohtuniku ametioskuste õpetamine ning ametisse sisseelamine toimub lühikese perioodi jooksul pärast kohtunikuna ametisse asumist. Edaspidi ei nõuta kohtunikueksami sooritamist vandeadvokaatidelt ja prokuröridelt (va abiprokuröridelt), kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri või advokatuuri astudes. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka teistelt õiguserialadelt kandideerijaid nagu näiteks õiguskantsler.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb esimese astme kohtunikuks saamiseks läbida kaks aastat kestev kohtuniku ettevalmistusteenistus ja sooritada kohtunikueksam. Seni oli kohtunikueksamikomisjonil erandina võimalik ettevalmistusteenistusest vabastada vandeadvokaadid, prokurörid ning kogenud ja tunnustatud juristid. Eelnõuga laiendatakse esimese ja teise astme kohtu esimehe nimetamise võimalusi nii, et kohtu esimehe saaks nimetada ka teistest kohtutest ning ringkonnakohtu esimehe kõigi ringkonnakohtu kohtunike hulgast. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib esimese ja teise astme kohtu esimeheks nimetada vaid sama kohtu kohtuniku. Seaduse jõustumisel suureneb kohtunike ring, kelle hulgast saab nimetada kohtu esimehe. Samuti võimaldatakse nimetada aseesimees suure kohtunike arvuga maakohtutesse. Lisaks tehakse eelnõuga väiksemaid praktikast tulenevaid muudatusi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE).

Eelnõu muudab elutähtsate teenuste valdkonda. Elutähtsal teenusel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ning selle katkemine ohustab inimeste elu või tervist, teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsaid teenuseid on eelnõus loetletud kokku 14.

Toimepidevus peab olema tagatud järgmiste teenuste puhul. Need on elektri, maagaasi ja vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoni- mobiiltelefoni- ja andmesideteenus ning elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, mille tagab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Vältimatu abi tagab sotsiaalministeerium. Makseteenuse ja sularaharingluse Eesti Pank. Kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine ning veega varustamine ja kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksuse, kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, ülesanne.

Elutähtsa teenuse pikaajalise ja raskete tagajärgedega katkestuse lahendamiseks tuleb edaspidi koostada hädaolukorra lahendamise plaan. Eelnõus on hädaolukorra lahendamise plaan koostöölepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja lahendamisse kaasatud pooled lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorda lahendavad. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö üldised põhimõtted paneb paika valitsuse määrus. Eelnõu näeb ette senisest ulatuslikumat riskikommunikatsiooni ehk elanike teavitamist hädaolukordi põhjustavatest ohtudest ja hädaolukorra võimalikest tagajärgedest.

Seaduses sätestatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine. Selle viib läbi politsei- ja piirivalveamet ning kohalik omavalitsus aitab kaasa inimeste evakueerimisele, majutamisele ja toitlustamisele. Tegevusvaru (nt toidu või ravimite varu) hakatakse moodustama lähtudes nendest vajadustest, mis on riskianalüüsides ja hädaolukordade lahendamise plaanides välja toodud.

Eelnõu määratleb siseministeeriumi ning teiste ministeeriumide ülesanded kriiside reguleerimisel. Siseministeerium suunab asutuste tegevust riigi tasandil, ülejäänud ministeeriumid reguleerivad kriise oma valitsemisalades. Siseministeeriumile antakse pädevus teha haldusjärelevalvet hädaolukorra seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL-i uus tubakadirektiiv, millega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid. Direktiivi üle võtmise tähtaeg on 20. mai 2016.

Eelnõuga täiendatakse tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Elektrooniline sigaret ja selle täitepakend peab olema lapse-, võltsimis-, purunemiskindel ning varustatud mehhanismiga, mis hoiab ära lekkimise. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini rohkem kui 20 mg/ml ja peab sisaldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või ained mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või ohutu. Sarnaselt tubakatoodetele kehtestatud nõuetele ei tohi ka elektroonilise sigareti pakendi kuju ja märgistus sarnaneda toidukauba või kosmeetikatootega. Pakendi märgistus ei tohi sisaldada toote reklaami või selle tarbimist soodustavat infot või jätta muljet, et toode on vähem kahjulik kui teised tooted. Eeltäidetud nikotiini sisaldava elektroonilise sigareti ja selle täitepakendi peale tuleb kanda terviseohu hoiatus: «See toode sisaldab nikotiini, mis on kergesti sõltuvust tekitav aine.». Samuti lisandub elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid Eestis tootvale või neid Eestisse võõrandamiseks toovale ettevõtjale enne toote turustamist pädeva asutuse teavitamise ja iga-aastase aruandluse kohustus. Pädevaks asutuseks on nii elektrooniliste sigarettide kui ka tubakatoodete puhul terviseamet.

Eelnõu kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülesele kaugmüügi keelu. Nimetatud keeld ei luba teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide ettevõtjatel tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid kaugmüügi teel Eesti tarbijale müüa. Piiriüleseks kaugmüügiks ei loeta seda, kui tarbija tellib kaupa teisest liikmesriigist või kolmandast riigist ning läheb ise sellele järele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 4. aprillil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE).

Eelnõu näeb ette koolilõuna toetuse määra ühe õpilase kohta. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 1 euro õppepäevas. Koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 4. aprillil algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (208 SE).

Eelnõu eesmärk on tagada erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni (ERJK) koosseisus isikute üldine usaldusväärsus. Erakondade rahastamise seaduspärasust kontrollima õigustatud organi liikmed ei saa olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olla karistatud tahtliku riigivastase süüteo eest ning samuti ei tohiks komisjonis olla liikmeid, kellel on taolisel alal tegutsemine keelatud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikaitsekomisjoni 5. aprillil algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE).

Eelnõu lisab seaduse § 13 lõike 2  esimesse lausesse Vabariigi Valitsusele kohustuse teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside