Menetlusse võeti 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja sellega seotud eelnõud
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 25. septembril algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE).
Eelnõu kohaselt on 2026. aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.
Investeeringutena näeb valitsus ette 276,8 miljonit eurot maanteetaristusse, sealhulgas 65 miljonit mootorsõidukimaksust ning 684,2 miljonit raudteesse, et muuhulgas tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kaheprotsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Õpetajate tööjõukuludeks on 2026. aasta eelarves ette nähtud 654 miljonit eurot. Järgmistel aastatel suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk kümme protsenti, kus igakuine keskmine palk kasvab 219 euro võrra. Õpetajate palga alammäär kasvab 8,2 protsenti 1970 euroni ja arvestuslik keskmine palk on järgmisel aastal 2403 eurot.
Siseministeeriumi valitsemisalas eraldatakse 2026. aastal palgatõusudeks 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10 protsenti palgatõusu.
Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4 protsenti, eelarves on selleks 210 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Mootorsõidukimaksu soodustus laste järgi ja alates 2026. aastast rakenduv 8-9-kohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 14 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 220 euroni (tõus 20 eurot), pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 euroni ja selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot.
Valitsuse 25. septembril algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE).
Eelnõu on seotud 2026. a riigieelarve seadusega. Eelnõuga muudetakse riigieelarve seadust ja riigieelarve seaduse muutmise seadust. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, täpsustatakse Eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku eelarvereegli nõudeid.
Lisaks muutub aastase riigieelarve seaduse ülesehitus, määratakse valitsuse reservi planeerimise põhimõtted ning täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi. Muudatused on tehnilist laadi ega suurenda ministri õiguseid eelarve muutmiseks. Ministritele lisandub kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarve muudatustest koos selgitustega.
Samuti reguleeritakse riigieelarvest toetuste andmise tingimused ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste üksuste ja riigieelarve seosed.
Seadus jõustub 1. detsembril 2025. Uus eelarve ülesehitus hakkab kehtima juba 2026. aasta riigieelarvele. Eelnõu muudatuste jõustumisele kehtivad mitmed erisätted, nt valitsuse reservi ülekandmise piirang ja riigisisesed toetused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (735 SE).
Eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni (VaKo) rahastust, eesmärgiga ajakohastada riigilõivumäärad.
Praegused, 2007. aastast kehtivad lõivud katavad vaid ligikaudu 50 protsenti VaKo tööjõukuludest, samas on oluliselt kasvanud komisjoni töökoormus ja kulud.
Riigihanke vaidlustamisel makstavaid riigilõive plaanitakse kahekordistada: alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 640 eurolt 1280 eurole ja üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 1280 eurolt 2560 eurole. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE).
Eelnõuga jäetakse ära 2026. aastasse plaanitud kahe protsendipunktiline tulumaksu ja ettevõtluskonto maksu määra tõus. Ukraina jätkuvaks toetamiseks pikendatakse kahe aasta võrra annetuste maksuvabastuse erikorda kaheksale heategevuslikule ühingule. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE).
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega . Vastavalt seadusele Vabariigi Valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve eelnõuga vähendatakse kulusid 19,9 miljonit, investeeringuid 12,0 miljonit ja suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3. Kulude ja investeeringute vähenemine on seotud eelkõige 2026–2029 riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega, sh ministeeriumi valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide esitatud taotlustest eelarvet käesolevast aastast järgnevatesse ümber planeerida erinevate projektide elluviimise ajagraafiku täpsustamisest. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljonit nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks.
Finantseerimistehingutes suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Elering AS-i aktsiakapitali 45 miljonit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit innovatsioonilaenu andmiseks ettevõtetele.
Lisaeelarve sisaldab ka muudatusettepanekuid nii valitsemisalade sees kui ka vahel, millega seaduse kogumahtu ei muudeta.
Riigikogu võttis 11. detsembril 2024. aastal vastu 2025. aasta riigieelarve, mille tulud on 17,7 miljardit ja kulud 18,2 miljardit eurot ning investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot. 18. juunil 2025. aastal võttis Riigikogu vastu Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse , mis oli eelkõige riigikaitse tagamiseks mittesõjalistes valdkondades. Lisaeelarvega suurendati tulusid 26,4 miljonit, kulusid 36,9 miljonit ja investeeringuid 42,0 miljonit. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE).
Eelnõuga kehtestatakse viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena, mida on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Samuti täpsustakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutajate kohustusi abivahendite tagamisel, et suurendada õigusselgust.
Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused teevad toetuse taotlemise lihtsamaks ja õiglasemaks. Toimetulekutoetuse muudatused hõlmavad ka perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist. Lisaks antakse üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile.
Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatused ühtlustavad sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.
Abivahenditeenuse, viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse, üksi elava pensionäri toetuse ja sotsiaalmaksu seaduse muudatuste jõustumine on plaanitud 1. jaanuaril 2026. Toimetulekutoetuse muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. Üldises korras on plaanitud jõustuma pensionikalkulaatori ja toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise läbipaistvamaks muutmise ning pangakontode väljavõtete esitamisega seotud muudatused. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Isamaa fraktsiooni 24. septembril esitatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (731 SE).
Eelnõu kohaselt hakkab jälitustoimingute mitte avalikustamise lubasid prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. Kehtiva korra järgi väljastab nimetatud load prokurör, kes on samal ajal ka süüdistuse esindaja kriminaalmenetluses. Selline lahendus võib tekitada kahtlusi prokuröri erapooletuses, kuna tema roll on olemuslikult seotud süüdistuse esitamise ja kaitsmisega. Muudatus tugevdab jälitustegevuse lubade väljastamise protseduuri usaldusväärsust ja vastavust õigusemõistmise põhimõtetele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 24. septembril algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (730 SE).
Eelnõu kohaselt tuleb iga riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus kehtestatakse ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. Lisaks soovime seaduses sätestada, et toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja ka teistele juriidilistele isikutele liigendatakse riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldab täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. Eelnõu näeb ette tühistada ministri õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves ja anda vastav õigus üksnes Vabariigi Valitsusele kui kollektiivsele organile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova 24. septembril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE).
Eelnõu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut. Kavandatav muudatus ei loo uut süsteemi, vaid ajakohastab olemasolevat ja tõestatud järjestikuste sündide kaitset. Kavandatav muudatus täiendab senist järjestikuste sündide kaitset ja kohandab seda tänapäevase majanduskeskkonna tingimustele, kus palgakasv ja inflatsioon on kiired. Seeläbi väheneb vajadus järgmiste laste sünde edasi lükata üksnes majanduslikel põhjustel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
16 Riigikogu liikme 23. septembril algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE).
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on hasartmängu valdkonna regulatsioonide ajakohastamine, sealhulgas Eestis hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõstmine eesmärgiga parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks. Hasartmängu korraldamise tegevusloa andmise eelduseks kehtestatud nõuete täiendamine toetab otseselt nimetatud eesmärgi saavutamist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 25. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (738 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada kiiremas korras välja toetusmeetmed sealihasektori toetamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Aleksandr Halliku algatatud kollektiivse pöördumise „Välismaalaste seaduse muudatus: Eesti kodanike abikaasadele ja pereliikmetele leebemad tingimused elamisloa saamiseks ja pikendamiseks“ ja edastas selle menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Samuti võeti menetlusse Triin Teramäe algatatud kollektiivne pöördumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
