Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kümme eelnõu.

Valitsuse 26. septembril algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE).

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.

Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt. Peamise ankruna hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst ehk samal tasemel nagu prognoositi 2024. aasta lisaeelarves. Sellega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb võlg ca 930 mln euro võrra 24,3%ni SKPst. Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE).

Valitsuse seaduse muudatusega saab justiitsministeeriumist justiits- ja digiministeerium. Ministeeriumile lähevad üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.

Muudatustega liiguvad uue nimega justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning side ja telekommunikatsiooniga seotud ülesanded.

Samuti liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus.

Ümber korraldatakse ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevust. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Maa-amet liigub regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla.

Siseministeeriumi valitsemisala täieneb elanikkonna kaitse valdkonnaga.

Eelnõu kohaselt muutuvad riigisekretäri ametikoha haridusnõuded. Riigisekretäriks sobivate inimeste ringi ei piirata üksnes inimestega, kellel on juriidiline kõrgharidus. Juriidilise kõrghariduse nõue kehtestati riigisekretärile 1995. aastal, kui riigisekretäri põhiülesanneteks oli õiguslik nõustamine, näiteks jälgimine, et õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega.

30 aastat hiljem on riigikantselei ülesanded oluliselt laiema ulatusega. Näiteks koordineerib riigikantselei kogu riigi strateegilist planeerimist ja ELi asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Valitsust ja peaministrit teenindav asutus analüüsib riigi julgeolekuolukorda, planeerib riigikaitset, töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitikat. Riigisekretär on tippjuht, kelle roll tänapäeval eeldab ulatuslikke teadmisi mitte ainult õigusalal, vaid ka Euroopa Liidu, halduse, juhtimise, poliitika vallas. Õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda riigikantselei õigusekspertidele. Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE).

Eelnõuga muudetakse vangistusseadust, et Tallinna Vanglat oleks võimalik 1. aprillist 2025 kasutada ka piirkondliku arestimajana ehk arestiga karistatute, samuti kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud inimeste kinnipidamiseks. Praegu saab neid isikuid kinni pidada ainult kas Tartu või Viru vanglas. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE).

Perehüvitiste seaduse muudatustega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele (2024. aastal oli ülempiir 4733,53 eurot). Samuti ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid ja kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamise nõue töise tulu teenimise korral.

Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50-lt eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025.

Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel. Lisaks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 ajutise töövõimetuse hüvitisele samadel alustel ülempiir nagu vanemahüvitisel. Inimesele makstava ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiriks on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatud 30-ga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused võimaldavad tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe.

Sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026 riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.

Tervisekassa seaduse muudatuste kohaselt tunnistatakse kehtetuks säte, mis lubas majandusaastas eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal Tervisekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Piirangu kaotamine võimaldab edaspidi Tervisekassa nõukogul otsustada puudujäägi katmine jaotamata tulemist suuremas mahus. Jaotamata tulemi kasutuselevõtu otsustab jätkuvalt Tervisekassa nõukogu juhatuse ettepanekul. Tervisekassale kehtestatakse tagasinõudeõigus ka ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiukulutustele. Tervisekassa seaduse muudatused jõustuvad üldises korras.

Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE).

Eelnõu kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning kogukonnas elamise teenust ehk ööpäevaringne hooldusteenus saavatele vanaduspensionäridele.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt makstakse üksi elava pensionäri vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot).

Ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini kaitstud, sest inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele panusele vähenenud.

Alates 1. juulist 2023 katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus. Pensionär peab endiselt ise tasuma oma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud.

Ka ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenusekulude eest tasub riik.

Pensionäritoetuse maksmise määra ja pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuse määra arvestamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.

Eelmiste aastate üksi elava pensionäri toetuse maksmise alusel tehtud prognooside kohaselt saab orienteeruvalt 7% pensionäritoetuse saajatest ööpäevaringset hooldusteenust. 2025. aastal on eeldatavalt hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele enam pensionäritoetust ei maksta. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE).

Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.

2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega kaotati kahanev maksuvaba tulu ja kehtestati ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Ühtne maksuvaba tulu määrati jõustuma 2025. aastast.

Eelnõuga lükatakse ühtse maksuvaba jõustumine aasta võrra hilisemaks ja see hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026. aastal. See on vajalik, kuna riigieelarve on keerulises seisus ja vastasel juhul ei õnnestuks puudujääki hoida alla 3 protsendi SKP-st, nagu Euroopa Liidus kokku on lepitud.

Samuti suurendatakse eelnõuga lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute poolt kingitud meenete ja isikliku auto kasutamise hüvitise sätteid.

Muudatuste eesmärk  on ajakohastada maksuvabade hüvitiste piirmäärasid, mida ei ole aastaid muudetud ning mis ei ole enam kooskõlas tarbekaupade ja teenuste hinnamuutustega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE).

Eelnõuga tõstetakse aastatel 2025-2028 alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiise.

Lisaks aktsiisiseaduses juba sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aasta jaanuaris, nähakse eelnõuga ette täiendav aktsiisitõus 5 protsendi ulatuses 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris.

Seega tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära 2025. ja 2026. aastal kokku 10 protsenti. Selle lisandub aktsiisitõus 2027. ja 2028. aastatel, mil alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tõstetakse 5 protsenti.

Pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud kütuste, eeskätt lennukibensiini, aktsiisimäära tõstetakse 5 protsenti aastas järgneval neljal aastal. Aastal 2025 tõstetakse aktsiisimäära 1. juulist, aastatel 2026–2028 1. maist.

Eestis on bensiini aktsiisimäär püsinud muutumatuna alates 2018. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE).

Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.

Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks.

ELi õigusaktide muutumisest tulenevalt kaotatakse valitsusele nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm. Seadus jõustub 1. detsembril 2024. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE).

Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.

Kuni 2028. aasta lõpuni kehtestatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks vahendite saamiseks julgeolekumaks.

Julgeolekumaks koosneb kolmest osast:  2% käibelt alates 1. juulist 2025; 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 1. jaanuarist 2026;  2% ettevõtete kasumilt alates 1. jaanuarist 2026.

Eelnõus sätestatakse residendist füüsilise isiku ja mitteresidendi tulu ning residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kasumi maksustamine. Julgeolekumaksu käibemaksukomponent ehk käibe täiendav 2%line maksustamine on kavandatud käibemaksuseaduse muudatusena eelnõu rakendussätetes. Samuti nähakse eelnõu rakendussätetes ette julgeolekumaksu kehtestamisega seotud muudatused ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses ja maksukorralduse seaduses.

Käibemaksuseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. juuluil 2025 ning julgeolekumaksu seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

Prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 mln, 2026. aastal 751 mln, 2027. aastal 784 mln ja 2028. aastal 822 mln. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Kultuurikomisjoni 26. septembril algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE).

Eelnõuga kaasajastatakse ja lihtsustatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja Eesti Teaduste Akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid kooskõlla üldkasutatavate terminitega.

Eelnõu eesmärk ei ole muuta akadeemia põhilisi ülesandeid ega missiooni, juhtimismudelit, akadeemikute ülesandeid ja õigusi ega akadeemia rolli riigi toimimises ning teadus- ja kõrgharidussüsteemis. Eesmärk on seadust kaasajastada ja lihtsustada, tunnistades kehtetuks sätted, mida nüüdisaegse hea seadusloome tava kohaselt seaduse tasemel ei reguleerita. Seetõttu ei muudeta sätteid, mis käsitlevad akadeemia kollegiaalsete juhtorganite moodustamise põhimõtteid ja pädevust, samuti akadeemia tippjuhtide ametisse nimetamist ning pädevust põhiküsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]