Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 13. mail algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu (433 SE).

Eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste, organisatsioonide vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Uues seaduses pööratakse senisest enam tähelepanu ennetusele. Üheks olulisemaks uuendatud seaduse sihtrühmaks on lapsed.

Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõudeid nii lasteaedadele, koolidele kui hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Plaanis on sätestada nõuded ka elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele.

Eelnõu üheks oluliseks sihtrühmaks on alaealised. Näiteks on eelnõuga kavas keelustada neile solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõendatud. Teadusuuringud näitavad, et inimestel, kes on elu jooksul vähemalt ühe korra solaariumi külastanud on 20 % suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui solaariumit mittekülastavatel inimestel. Kui esimene solaariumikülastus on toimunud nooremas eas, tõuseb haigestumise risk 59 %, risk kasvab iga kasutuskorraga. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad peamiselt kasutatavatest värvainetest. Samuti keelustatakse silmamuna tätoveerimine, mis on väga suure riski ja püsiva tervisekahjustuse ohuga.

Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sh reklaami õiguspärasuse üle.

Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad. Näiteks kosmeetikatoodetele kehtestatud nõuete rikkumise eest on ette nähtud uued trahvimäärad, mis peaksid olema rikkumistest hoidumiseks piisavalt mõjusad. Oluline muudatus puudutab veel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatust, mis võimaldab edaspidi uute potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlike psühhoaktiivsete ainete kiiremat turult eemaldamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 13. mail algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE).

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks finantsvaralt saadud tulu maksustamise edasilükkamist võimaldavat investeerimiskonto reeglistikku ja muid investeeringutelt saadud tulu maksustamist puudutavaid sätteid.

Eelnõuga laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. See muudab võimalikuks maksuefektiivse investeerimise senisest enamatesse finantsinstrumentidesse.

Samuti lubatakse nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust maha arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud, nt väärtpaberikonto haldustasu.

Eelnõuga võimaldatakse kasu ja kahju tasaarvestamist ka investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimisel. Nimetatud muudatused järgivad füüsilise isiku maksustamise üht peamist printsiipi – maksevõimelisuse põhimõtet.

Lisaks välistatakse investeerimiskonto lubatud finantsvara hulgast tegevusloata väikefondide osakud, mis oma olemuselt (selliste fondide finantsjärelevalvele mitteallumine) ei peaks finantsvara loetelus olema.

Samuti muudetakse füüsilisele isikule makstava mitterahalise kahju hüvitiste maksustamist, mille puhul laiendatakse tulumaksuvabastus ka sellisele mittevaralise kahju hüvitisele, mille on välja mõistnud mõni vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organ. Muudatus on seotud õiguskantsleri pöördumisega Rahandusministeeriumile.

Teise muudatusega kõrvaldatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid pakkuvate residendist ja mitteresidendist kindlustusandjate erinev maksustamine, mille suhtes on üleval Euroopa Liidu rikkumismenetluse oht.

Kogumispensionide seaduse muudatus on seotud investeerimiskonto finantsvara loetelu laiendamisega ja sellega välistatakse teatud finantsvara, milleks on krüptovara ja ühisrahastuse instrumendid, pensioni investeerimiskonto kasutamisel lubatud investeeringute seast, sest kehtiva seaduse kohaselt nende ulatus kattub.

Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga tulumaksuseaduse muudatused jõustuvad üldises korras ja neid on kavas rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuaril alanud maksustamisperioodi algusest. Krüptovaraga seotud sätted jõustuvad 2025. aasta. 1. jaanuaril. Kogumispensionide seaduse muudatus jõustub üldises korras. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 13. mail algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE).

Eelnõuga sätestatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade menetluste tähtajalise peatumise regulatsioon.

Muudatuse kohaselt peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi kaevandamisloa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ning tagastatakse seaduse jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini esitatud kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlused.

Kehtestatakse erand enne eelnõu jõustumist mäeeraldise laiendamiseks esitatud põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotluste suhtes, kui taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale ja loa kehtivusaega ei pikendata. Lisaks on erandiga lubatud kaevandamisloa muutmise taotlused, mille rahuldamisel ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Kehtestatakse erand loa kehtivusaja pikendamisele, kui eesmärgiks on korrastamistööde lõpetamine. Lubade menetlemise peatumisega peatub ka juba algatatud keskkonnamõju hindamine.

Erandi kehtestamine mäeeraldise laiendamise taotlustele on põhjendatud, kuna sellisel juhul ei avata uusi kaevandusi ja kasutatakse ära mäeeraldisega piirneva ala maavaravaru, mille hilisem kaevandamine oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv. Loa kehtivusaja pikendamine korrastamise eesmärgil kuni kaheks aastaks on vajalik seetõttu, et võimaldab korrastamise nõuetekohast läbiviimist, sealhulgas vähendab riski, et korrastamiskohustus jääb riigi kanda. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 13. mail algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE).

Eelnõuga kõrvaldatakse kaitselennundusega seotud õigusmaastiku puudused, et tagada kaitseministri määruse „Kaitselennundusmäärustik“  ja kaitseministri määruse „Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise kord“ õiguspärasus.

Seaduse kiireloomulise muutmise on tinginud vajadus uue õppeaasta alguseks tagada võimalus Kaitseväe Akadeemia (KVA) ja Eesti Lennuakadeemia (ELA) koostöö tegemise võimalus.

Kaitseväe Akadeemia alustas veebruaris 2024 dokumentide vastuvõttu õhuväe õppesuunal spetsialiseerumiseks õhusõiduki juhi erialale, muu hulgas nägi plaan ette piloodi algõppe andmist koostöös Lennuakadeemiaga. Õppekavas esitleti ekslikult, et õhusõiduki juhtimise eriala lõpetanutele väljastab piloodiloa Transpordiamet. Kuid Transpordiamet saab väljastada vaid tsiviillennunduses piloodilubasid, riiklike õhusõidukite osas Transpordiametil pädevust ei ole ning selline tegevus ei ole lubatud.

Eelnõuga kõrvaldatakse need vastuolud kõrvaldatakse ning tagatakse, et kaitseministri määrustes sätestatud regulatsioone ning nende alusel tehtavaid toiminguid on võimalik õiguspäraselt rakendada.

Kaitselennundusmäärustikus on volitusnormi puudumise või ületamisega reguleeritud mitmeid valdkondi. Eelnõus sätestatakse selge volitusnorm kaitseministrile neid oma määrusega reguleerida. Need valdkonnad on: kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine; nõuded kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkusele ja jätkuvale lennukõlblikkusele; operatiivse lennuliikluse lennureeglid; kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.

Selleks antakse lennundusseadusega otsustamispädevuse õigus kliimaministrile. Pärast seda on võimalik kliimaministril võimalik see õigus anda Lennuakadeemiale. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 13. mail algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE).

Eelnõu muudatused suurendavad kohalike omavalitsuste (KOV) otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Praegu on KOVide maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on Eesti KOVid suures sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib KOVe ära ootama riigipoolsed rahastamise otsused eelarvete tegemisel ning pärsib pikemaajalist planeerimist kohaliku elu korraldamisel. KOVi tasandi maksuautonoomia võimaldab kogukonnal leida tasakaalu teenuste taseme ja maksudega panustamise vahel. See tähendab, et kogukonnas saab kokku leppida, mida ollakse nõus maksma mingi teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi tõstmise eest.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Selgituse kohaselt tõusis maade 2022. aasta hindamise tulemusel maa maksustamishind keskmiselt 8,3 korda, näiteks metsamaa maksustamine tõusis keskmiselt 4,6 korda, põllumaa maksustamine 22,5 korda. Vältimaks maamaksukoormuse kiiret kasvu, vähendati tänavuseks aastaks maamaksu maksimaalseid määrasid 2,5-5 korda ja kehtestati piirang, et maks ei tõuseks aastas rohkem kui 10 protsenti või 5 eurot. Samas on piirangud tekitanud olukorra, kus osade KOVide tänavune maamaksu laekumine on väiksem kui 2023. aastal.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1,0%-le maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra 1%-lt 2%-le maa maksustamishinnast. See ei tähenda automaatset tõusu, sest maksumäärad kehtestab KOV. Muudatus mõjutab eelkõige Tallinna ja selle lähiümbruse KOVe, kellel suurem motivatsioon määra tõsta.

2025. aastal on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad KOVid ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10-100%. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa. Eelnõuga kaob üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus ning KOV saab alates 2026. aastast otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus 5-1000 eurot, st maksusoodustuse piiri ületava osa eest tuleb hakata tasuma maamaksu. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või KOV asutus.

Varamaksude koormus on Eestis praegu väga väike. 2022. aastaks oli see kahanenud 0,16%-le SKP-st. See näitaja on väiksem kui Lätis ja Leedus ning kõige väiksem ülejäänud OECD riikidega võrreldes.

Seaduse muutmine ise ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv maamaksuseadus ette näeb, sest maamaksu suuruse otsustab KOV. Muudatus annab KOVidele laiema otsustusruumi maamaksu suuruse üle otsustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]