Menetlusse võeti rahvaraamatukogu seaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu ja kolm kollektiivset pöördumist..
Valitsuse 13. aprillil algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE).
Eelnõu näeb ette ajakohastada rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu roll, ülesanded ja juhtimine ning luua ühtne raamatukogude andmekogu. Eesmärk on üle-eestiline kasutajakeskne ja kättesaadav raamatukoguteenus.
Eelnõu kohaselt käsitletakse rahvaraamatukogusid lisaks kultuuriasutustele ka haridusasutustena, mille ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas lugemisharjumuse kujundamine, avalike e-teenuste kasutamise juhendamine ning kogukonnaelus osalemise toetamine. Samuti muudetakse raamatukoguvõrk paindlikumaks, arvestades kohalikke olusid, nagu elanike arv ja asustustihedus, ning antakse omavalitsustele suurem roll võrgustiku kujundamisel ja juhtimisel.
Eelnõuga uuendatakse valdkonna juhtimist ja riigi haldusülesannete korraldust, andes senisest rohkem ülesandeid Eesti Rahvusraamatukogule, sealhulgas arendustoetuste menetlemise. Samuti kehtestatakse ühtne raamatukogude andmekogu, millega liitumine muutub rahvaraamatukogudele kohustuslikuks ja tasuta ning millega saavad liituda ka teised Eesti raamatukogud.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027, andmekogu ja väljaannete hankimist puudutavad sätted 1. juulil 2027. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 13. aprillil algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE).
Seadust muudetakse, et luua õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule, et ühes keskkonnas oleks kogu õigusakti elukaar jälgitav algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus juba varases faasis kaasata poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmasid. Keskkonna arenduste lõppedes asendab andmekogu muu hulgas ka praeguse eelnõude infosüsteemi ehk EIS-i. Eelnõu algatajad on uue andmekogu nimeks pannud Sätla, mis on tuletatud sõnast “säte”, koht kus sätteid koos luua ja sättida.
Sätla loomist toetavad nii ettevõtjate esindusorganisatsioonid kui ka vabakond. Uute funktsioonide tõttu hoiavad õigusloomes osalejad hinnanguliselt tehnilisele tööle kuluvat aega kokku 1855 tööpäeva aastas.
Tekib terviklik algatuse elukaar kus tagasiside nii ettevõtjatelt, huvikaitse organisatsioonidelt kui asutustelt on ühes kohas ja jälgitav.
Sätla toetab üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks.
Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks. Keskkonna väljatöötamisse panustab ka parlament. Riigikogu võtab selle kasutusele juhatuse otsuse alusel.
Koosloome keskkonna nime all alustati projektiga 2020. aasta kevadel.
Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2026. aasta 1. oktoobrile, mil algab esimese etapi lahenduste kasutuselevõtt Sätlas. Kuupäev on valitud vastavalt sellele, millal vastavate lahenduste kasutamiseks on kõik vajalikud ettevalmistustööd tehtud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 13. aprillil algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (878 SE)
Eelnõu kohaselt luuakse selgem ja efektiivsem karistuse täideviimise süsteem, mis parandab õigusselgust, muudab vangla ja kriminaalhoolduse töökorralduse paindlikumaks ja tõhusamaks. Seaduses täiendatakse käitumiskontrollile allutamise regulatsiooni.
Käitumiskontrollile allutamise muudatuste laiem eesmärk on, et võimalikult suur hulk kinnipeetavaid jätkaksid karistuse kandmist pärast vangistust kriminaalhooldusel, et nad saaksid järk-järgult ühiskonda sulanduda ega jääks pärast vangistuse lõppu vajaliku toe ja järelevalveta.
Käitumiskontrollile allutamise korral peab süüdlane järgima karistusseadustikus sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Näiteks ilmuma regulaarselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, elama kindlaks määratud kohas, alluma kriminaalhooldaja kontrollile jne, mitte tarvitama alkoholi või narkootikume, osalema sotsiaalprogrammis, heastama kahju, alluma elektroonilisele valvele jne. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 13. aprillil algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE).
Seadust muudetakse, et lõpetada alates 1. novembrist 2026 riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turule toomist.
Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma ning saavad need kohe turule viia, tingimusel et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaovad mitmed täiendavad aruandluskohustused, näiteks laborikatse protokollide ja veini liikumise aruannete esitamine.
Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust. Põllumajandus- ja toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabanevat ressurssi suunata järelevalvesse. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 13. aprillil algatatud karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu (880 SE).
Eelnõu kohaselt ajakohastatakse karistusseadustikku ja ohvriabi seadust, et võtta Eesti õigusesse üle ELi inimkaubanduse vastu võitlemise ja ohvrite kaitse tõhustamise direktiiv. Muudatuste eesmärk on paremini ennetada inimkaubandust, tugevdada ohvrite kaitset ja tõhustada riigi kriminaalõiguslikku reageerimist.
Direktiivi uuendustega täpsustatakse muu hulgas juriidiliste isikute vastutust, parandatakse andmekogumist ja tugevdatakse koostööd ja koordineerimist nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil. Samuti arendatakse süsteeme, mis aitavad inimkaubanduse ohvreid varakult tuvastada ja neile vajalikku abi pakkuda.
Karistusseadustiku inimkaubanduse koosseisu lisatakse kaks uut tegu: naise tahte vastane asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine. Samuti täpsustatakse inimkaubanduse mõistet ja ärakasutamistegudega seotud loetelu.
Eesti peab direktiivi oma õigusesse üle võtma hiljemalt 15. juuliks 2026. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 13. aprillil algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE).
Seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil.
Eelnõu muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks, vähendades vabalt kaubeldavate aktsiate nõude 25 protsendilt 10 protsendile. Kui ka see tingimus ei ole täidetud, saab turu korraldaja hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla.
Samuti parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.
Lisaks lihtsustatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kasvuturgude loomist, mis aitab neil kaasata kapitali varasemas arengufaasis ja toetab ettevõtluse arengut. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE).
Eelnõu eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon, tuua praktikast kujunenud lahendused seaduse tasemele. Eelnõuga vähendatakse aegunud normide hulka.
Välistatakse toetuse saaja õigus nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuna praegune regulatsioon võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud. Edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.
Seaduses täpsustatakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriad.
Andmete säilitamisel täpsustatakse, et registris hoitakse andmeid pärast põhitähtaja lõppu veel viis aastat üksnes statistilisel eesmärgil ning seejärel need kustutatakse; isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega.
Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, mis viib seadusesse seni praktikapõhise korralduse ning tagab piiriüleses koostöös ühtse menetluskeele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 13. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2026. aastal“ eelnõu (884 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve mahus vähemalt 300 miljonit eurot, et vähendada riigi valitsemiskulusid 2026. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 13. aprillil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE).
Eelnõu näeb ette langetada põhitoiduainete käibemaksumäär seniselt 24 protsendilt 13 protsendile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm kollektiivset pöördumist.
Menetlusse võeti Jarmo Reha algatatud kollektiivne pöördumine „Noor-Eesti “Noorte püüded” kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele“ ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.
Menetlusse võeti Kati Saara Murutari algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!“ ja edastati see menetlemiseks riigikaitsekomisjonile.
Menetlusse võeti Stepan Romanovi algatatud kollektiivne pöördumine „Eesti muutmise vastu tuumasihtmärgiks ja välisminister Margus Tsahkna tagasiastumise nõue“ ja edastati see menetlemiseks riigikaitsekomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
