Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kokku 12 eelnõu.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE).

Eelnõu eesmärgiks on suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.

Eelnõu näeb ette langetada II samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt 2 protsendilt 1,2-le protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu, mis on praegu 1,2 protsenti. Eelnõu järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt. Edukustasu saab võtta 2020. aastal 2019. aasta investeerimistulemuste eest.

Eelnõuga vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud 100 protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni 10 protsendi ulatuses aktsiatesse. Kehtiva õiguse kohaselt need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.

Lisaks lubatakse II samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise 5 protsendi asemel investeerida 10 protsenti pensionifondi varast. Lisaks kaob ära piirang, mis lubas investeerida kinnisasjadesse kuni 10 protsenti pensionifondi varast.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist. Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis. Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid III sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikohtu esimehe 2. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu liikme Malle Seppiku kohtunikuametist vabastamine” eelnõu (707 OE).

Eelnõu näeb ette vabastada Riigikohtu liige Malle Seppik kohtunikuametist alates 1. septembrist 2019 tema enda soovil.

28. augustil 2018 esitas riigikohtunik Malle Seppik Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. septembrist 2019 omal soovil seoses kohtuniku vanaduspensionile jäämisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikohtu esimehe 2. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu liikme Eerik Kergandbergi kohtunikuametist vabastamine” eelnõu (708 OE).

Eelnõu näeb ette vabastada Riigikohtu liige Eerik Kergandberg kohtunikuametist alates 1. septembrist 2019 tema enda soovil.

21. augustil 2018 esitas riigikohtunik Eerik Kergandberg Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. septembrist 2019 omal soovil. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 8. oktoobril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE).

Eelnõu näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks. Eelnõuga täiendatakse kehtivat seadust kodakondsuse äravõtmise uute alustega. Uute kodakondsuse äravõtmise alustena tuuakse seadusesse karistusseadustikus sätestatud riigireetmise ja terrorikuriteo sooritamise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).

KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.

Ühendasutus liidab KeA ja KKI põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete ulatust ja olemust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (711 SE).

Muudatustega lisatakse protokolli kaadamise eesmärgil veeldatud süsinikdioksiidi eksportimise ja muude geotehniliste tööde (hetkel vaid ookeani väetamise) läbiviimise reeglid. Protokolli muudatuste sisuline mõju on üleilmne, kuid Eestile on mõju pigem väike. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (maksekontod) eelnõu (712 SE).

Eelnõuga soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.

Eelnõu kohaselt on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE).

Eelnõuga luuakse asenduskohtuniku institutsioon ning muudetakse kohtujuristi palga regulatsiooni.

Asenduskohtunikku võib igal ajal määrata ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse ning määramine ei vaja isiku nõusolekut. Vajadus asenduskohtuniku järgi võib erinevates kohtutes tekkida seoses kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega, näiteks lapsehoolduspuhkuse, enesetäiendamise vajaduse või haiguse tõttu.

Eelnõu järgi peab asenduskohtunik vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele. Asenduskohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President ja kohtu teenistusse määrab Riigikohtu üldkogu. Asenduskohtunikule makstakse püsivalt lisatasu 10 protsenti tema ametipalgast, mistõttu tema brutotöötasuks kujuneb 4290 eurot kuus. Asenduskohtuniku institutsiooni loomine võimaldab jaotada kohtunike töökoormust ühtlasemalt, vältida paremini kohtunike ülekoormust ning tagada kohtuasjade mõistlik menetlusaeg kohtus, kus töökoormus on suurenenud.

Eelnõu näeb ette siduda kohtujuristi palga suurus lahti esimese astme kohtuniku palgast. Kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtujuristi palk olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast, samuti ületada esimese astme kohtuniku ametipalka. Eriregulatsioon kaotatakse, mille tulemusel kohtujuristi palk ei pea moodustama poole esimese astme kohtuniku palgast. Kohtujuristidele on kohtunike järelkasvuks võimalik kohtusüsteemi siseste kokkulepetega tagada jätkuvalt konkurentsivõimeline palk. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE).

Eelnõu ajakohastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust tulenevalt kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest. Lisaks muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.

ELi määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad nt ka lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Edaspidi ei teavitata kliima- ja keskkonnatoetuse saajatest Ametlikes Teadaannetes vaid avaldatakse info PRIA veebilehel ning saadetakse toetuse saajale personaalne teade. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE).

Eelnõuga rakendatakse ELi määrus „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta“.

Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted. Lisaks määratletakse seaduses pädev asutus tõuaretuse määruse tähenduses, milleks on Veterinaar- ja Toiduamet. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE).

Eelnõu näeb ette muuta seaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid, et viia Eesti riikliku kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga, tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ning hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.

Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.

Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.

Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Lisaks nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 8. oktoobril algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse välisteenistuse seadust. Kehtiv välisteenistuse seadus on vastu võetud 2007. aastal, viimane muudatus töötati välja 2016. aastal. Kogu süsteemi muutub välisteenistujate jaoks lihtsamaks ja selgemaks, vähendatakse oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse ajakohastamine muudab kogu välisteenistuse süsteemi tõhusamaks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu juhatus registreeris ka Tiina Kangro lahkumise Isamaa fraktsioonist.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]