Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 11. oktoobril algatatud Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (310 SE).

Eelnõu järgi ratifitseerib Eesti Pariisi kokkuleppe kasvuhoonegaaside heite üleilmse vähendamise kohta. Eesti on seadnud endale eesmärgiks ratifitseerida Pariisi kokkuleppe novembris algavaks kliimakonverentsiks Marrakeshis.

Kliimakokkuleppe põhieesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Selleks kohustusid riigid oluliselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Kliimakokkulepe võeti 195 riigi osalusel vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil, mis toimus möödunud aasta oktoobris Pariisis. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55 protsenti kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 11. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (307 OE).

Valitsusele tehakse ettepanek rahastada riiklikult gümnaasiumiastme õpilaste autokooli B-kategooria algastme koolituskursuse õpet 450 euro ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. oktoobril algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (308 SE).

Eelnõuga võetakse üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv, millega sätestatakse Euroopa Liidus vastavad miinimumnõuded. Direktiivi eesmärk on tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 4. oktoober 2016.

Praegune kord süüteoga seotud vara osas muutub Eestis karmimaks. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu vara abil täiendavalt saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Süüteo puhul saab tulevikus näiteks ära võtta ka põgenemiseks kasutatud auto. Lisaks direktiivi ülevõtmisele korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda.

Muuhulgas määratakse 15 maavalitsuse asemel konfiskeeritud vara volitatud valitsejaks Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt konfiskeeritud asja liigile või süüteo menetlejale. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka konfiskeeritud varale ühiskondlikult kõige kasulikuma rakenduse leidmine. Kehtiv seadus piirab konfiskeeritud vara riigipoolse kasutamise võimalusi üksnes võõrandamise ja hävitamisega. Eelnõu kohaselt on tulevikus võimalik konfiskeeritud varale leida kõige sobivam kasutus, näiteks anda see kasutamiseks sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel.

Kehtiv seadus ei reguleeri omaniku huvipuuduse tõttu riigi kätte hoiule jäänud vara realiseerimist, kohustades leidude hoidjaid säilitama kõiki leide, sõltumata nende seisukorrast või kasutamise võimalustest. Eelnõuga luuakse võimalus hävitada asi, mille hoidmine on ülemäära kulukas, millel puudub kaubanduslik väärtus ja mida ei ole võimalik olemasoleval kujul realiseerida. Samuti võimaldab eelnõu riigil võõrandada või hävitada asitõendi, kui asitõendi seaduslik valdaja ei ole seda kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest ära viinud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. oktoobril algatatud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE).

Senise päästeinfosüsteemi asemel asutatakse Päästeameti ülesannete täitmiseks päästeinfosüsteem ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks hädaabiteate menetlemise andmekogu.

Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Nüüd luuakse Häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohalejõudmise hädasolijani. Sellest eraldi jääb alles päästeinfosüsteem, mida edaspidi kasutab Päästeamet oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Päästeamet võib lisaks hukkunute andmetele hakata koguma ka päästesündmusel vigastatute andmeid, samuti hakatakse päästeinfosüsteemi kandma tuleohutusalase nõustamise ja ennetustöö infot. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Menetlusse võeti Eesti Üürnike Liidu 14. septembril üle antud kollektiivne pöördumine omandireformi küsimuses ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.

Seletuskirjas märgitakse, et pöördumise eesmärgiks on tagada seadusandja poolt omandireformi aluste seaduses kehtestatud nõuete täitmine, et varade tagastamise või kompenseerimisega endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]