Riigikogu juhatus võttis menetlusse neli eelnõu ja kollektiivse pöördumise.

Valitsuse 22. jaanuaril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE).

Eelnõuga kehtestatakse 2025. aastast mootorsõidukimaks, millega soovitakse suunata inimesi kasutama vähem saastavamaid sõidukeid.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark. Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Mootorsõidukimaks aitab pidurdada järjest kasvavat autostumist ja aegamisi muuta Eesti autoparki säästlikumaks. Mootorsõidukimaksuga ei soovita vanu sõidukeid liiklusest kõrvaldada, vaid see toetab vanade autode lõpuni tarbimist. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohasele eemaldamisele. Samuti on maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemisele.

Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast.

Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasuga soovitakse mõjutada tulevasi autoostu otsuseid. Registreerimistasu valemis on CO2  osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Registreerimistasu suurust hakkab ka mõjutama sõiduki vanus. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.

Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5-15% kallimaks. Konkreetne muutus auto omaniku jaoks sõltub sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.

Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet. Registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet ja see tasutakse hiljemalt mootorsõiduki registrikande tegemise eel ja see on kande tegemise eelduseks. Maksu- ja tolliamet arendab maksukohustuslaste registri alla uue mootorsõidukimaksu registri. Transpordiamet teeb vastavad muudatused liiklusregistri andmekogus. Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele.

Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos on 236 miljonit eurot aastas maksu rakendumise esimesel täisaastal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 22. jaanuaril algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE).

Eelnõuga kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele tänapäeval ebamõistlikuks muutunud piirangud.

Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue. Vähendatakse ka müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks toote massi esitamine pole enam kohustuslik.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see lubatud. Praegune keeld end praktikas enam ei õigusta, kuna võrreldes 20. aasta taguse ajaga on tarbijakaitseõigus edasi arenenud ja kehtestatud on mh ebaausate kauplemisvõtete regulatsioon, mis kaitseb tarbija ostutehinguid laiemalt.

Nimemärgise tasumise riigilõivu suurendatakse 20-lt 30-le eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist TTJAsse, kus on parem tehniline võimekus ja ka sisuline pädevus. Tehakse tehnilisi muudatusi ka seadme ohutuse seaduses, kus edaspidi peab ettevõtja seadmetöö majandustegevusteate esitamisel juurde lisama ka kompetentse isiku kinnituse, kus isik kinnitab, et on teadlik oma seotusest ettevõtjaga ja vastutab ettevõttes seadmetöö tegemise eest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 22. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu (362 SE).

Eelnõuga denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mis jõustus 1995. aastal. Õigusabilepingu kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisest teatada teisele lepingupoolele ette vähemalt kuus kuud enne lepingu viieaastase kehtivusperioodi lõppemist.

Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas on rahvusvahelise õiguse, seal hulgas ÜRO põhikirja põhimõtete oluline rikkumine. ÜRO põhikirja järgi peavad kõik ÜRO liikmed oma rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõu kasutamisest iga riigi territoriaalse puutumatuse ja poliitilise sõltumatuse vastu. Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pannud Ukrainas toime raskeid sõjakuritegusid, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi. Venemaa on 16. maist 2022 välja arvatud Euroopa Nõukogust ning sellega seonduvalt ei kohaldu enam inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Nii kaua kui kestab Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas, jätkab Eesti jõupingutusi agressori isoleerimiseks rahvusvahelisel areenil ning säilitab kahepoolsed suhted Venemaaga üksnes absoluutselt vajalikul miinimumtasemel.

Õigusabilepingu eelduseks on usaldus teise riigi õigussüsteemide vastu ning kuna usaldus Venemaa õigussüsteemi vastu puudub, lõpetab Eesti õigusabilepingu kehtivuse.

Õigusabilepingu kehtetuks tunnistamisega saab Venemaast kolmas riik, kellega Eestil ei ole õigusküsimuste lahendamisel erirežiimi ning tsiviilasjade küsimuses lähtutakse edaspidi rahvusvahelise eraõiguse reeglitest. Õigusabilepingu denonsseerimine ei välista Eesti ja Venemaa edasist koostööd ka kriminaalasjades, kuna ka seal on jätkuvalt võimalik tugineda erinevatele rahvusvahelistele konventsioonidele juhul, kui mõlemad riigid on selle osalised. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 22. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõu (365 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele kohustuseks likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid. Eestis on kodulehtede venekeelsed versioonid Vabariigi Valitsusel, kõigil üheteistkümnel ministeeriumil ja rohkem kui pooltel teistel valitsusasutustel.

Seletuskirjas märgitakse, et riigikeele mittevaldamine tähendab ka Eesti avalikust teaberuumist eemalolekut. Seetõttu ei muutu ka muukeelse elanikkonna poliitilised hoiakud. Seega tuleb riigikeele oskuse parandamiseks ette võtta senisest tõhusamaid meetmeid: Eesti avalik ruum tuleb muuta eestikeelseks. Ilma selleta ei parane riigikeele oskus ja Eesti ühiskond ei muutu eestikeelseks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka MTÜ Nähtamatud Loomad algatatud kollektiivse pöördumise „Lõpetame kanade puurispidamise Eestis“ ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

.