Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 11. aprillil algatatud maapõueseaduse eelnõu (213 SE).

Eelnõuga ühtlustatakse maapõuega seotud terminoloogiat ja korrastatakse õigusnorme. Eelnõusse on koondatud valdkonna tervikuna reguleerimiseks ja dubleerimise vältimiseks seni kaevandamise tehnilisi nõudeid ja ohutust reguleerinud kaevandamisseaduse sätted.

Eelnõuga loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa.

Muudetakse ressursitasu kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel jagunemise süsteemi. Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu.

Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE).

Eelnõu teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul.

Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel.

Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused jõustuvad samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 11. aprillil algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (214 SE).

Eelnõuga soovitakse kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et soodustada oluliselt kõrgepalgaliste tippspetsialistide Eestisse jäämist ja siia tulemist, samuti uute kõrgemapalgaliste ja teadmistel baseeruvate töökohtade loomist. Tippspetsialistidele soodsa maksukeskkonna loomisega soovitakse tekitada riikidevahelises konkurentsis motivatsioon kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse toomiseks või siia jäämiseks. Eelnõu muudab oluliselt tootlike töökohtade maksukoormust ning annab sellega soovitakse anda ettevõtetele ja investoritele selge signaal, et Eestis hinnatakse edasiviivat ning läbimõeldud majandustegevust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 11. aprillil algatatud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (215 SE).

Eelnõuga nähakse riigieelarves ette toetus toidukulude katmiseks koolieelsetes munitsipaal- ja eralasteasutustes alusharidust omandavatele 5-7 aastastele lastele. Samuti nähakse ette kehtestada nende laste toidukulude katmise toetuse summaks 1,5 eurot lapse kohta. Vastavalt kehtivale seadusele katab lapse toidukulu lasteasutuses lapsevanem. Keskmine lastevanemate panus toidukulu maksumusse ühes kuus lapse kohta on 26,1 eurot. Lisaks toidukulule maksavad lapsevanemad ka lasteaia osalustasu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 12. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga” eelnõu (216 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid, eesmärgiga välistada põhjendamatu või kergekäeline riiklike maksevahendite andmine. Samuti tehakse ettepanek töötada välja ühtne ja kõikidele riigiasutustele kohustuslik riigi maksevahendite andmise, haldamise ja kontrollimise süsteem ning võtta vastu selleks vajalik õigusakt, mis lähtub Euroopa Komisjoni poolt kasutatava ametnike pangakontodega seotud korporatiivsete krediitkaartide süsteemist ning sätestab deebetkaartide andmise erandjuhud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside