Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 11. mail algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE).

Eelnõuga luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel. Kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.

Eelnõu näeb ette lubada kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.

Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest. Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. mail algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE).

Eelnõuga muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid.

Hiljemalt 31. detsembriks 2023 tuleb kõikjal korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine. Alates 2025. aastast peavad kohaliku omavalitused (KOV) korraldama oma territooriumil tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Edaspidi on KOVi territooriumil võimalik teha erandeid jäätmete liigiti kogumisest vaid teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid koos põhjendustega seab KOV jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas.

Aastaks 2030 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10 protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Lisaks kehtestatakse uued sihtarvud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule ning pakendijäätmete ringlussevõtule. Alates 2025. aastast tuleb olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti, viie aasta pärast juba 60 protsenti ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65 protsendini. Eelnõuga peab pakendijäätmete ringlussevõtt jõudma 2025. aastaks 65 protsendini ning 2030. aastaks 70 protsendini. Lisaks kehtestatakse ringlussevõtu sihtarvud pakendimaterjalidele liikide kaupa.

Täpsustuvad ka laiendatud tootjavastutusega seotud kohustused. Näiteks tõstetakse pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslikku piirmäära, et suunata ressurssi just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist, ning vähendada väikeste pakendiettevõtjate ressursikulu. Seni pidid audiitorkontrolli läbima ettevõtted, kes lasevad turule pakendeid üle 5 tonni aastas, kuid edaspidi on piirmäär 20 tonni aastas. Need pakendiettevõtjad, kelle pakendiarvestus on korras, peavad edaspidi läbima audiitorkontrolli alles kolme aasta tagant. Probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste puhul võib audiitorkontrolli nõuda vajaduse korral Keskkonnainspektsioon.

Täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse maksimaalseid võimalikke karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Senise 32 000 euro asemel on edaspidi maksimaalne karistusmäär 400 000 eurot.

Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 12. mail algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE).

Eelnõuga pikendatakse 17. märtsi seisuga Eestis tööd omavate välistööjõu töölube 31.detsembrini 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidab vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses  hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Kultuurikomisjoni 11. mail esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (189 OE).

Seoses Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete Agu Uudelepa, Paavo Nõgeneni ja Pille Pruulmann-Vengerfeldti volituste lõppemisega ja lähtudes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest näeb eelnõu ette nimetada nõukogu liikmeteks järgmised Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad: Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg. 

Riigikogu liikmetest kuuluvad Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Marika Tuus-Laul (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Valdo Randpere (RE) ja Urmas Reitelmann (EKRE). Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]