Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 5. märtsil algatatud küberturvalisuse seaduse eelnõu (597 SE).

Eelnõuga võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.

Seletuskirjas märgitakse, et ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.

Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 5. märtsil algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (592 SE).

Eelnõuga seatakse kohalikule omavalitsusele piirangud kasutada avalikku raha ajakirjanduslike saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmiseks. Sellega soovitakse tagada eelarveliste vahendite sihipärasem kasutamine ning vähendada võimalusi administratiivse ressursi kuritarvitamiseks.

Seletuskirjas märgitakse, et saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmine ei ole ega saa olla kohaliku omavalitsuse tuumiktegevus. Kohaliku omavalitsusele seadusega (KOKS) pandud teavitamise ja kohaliku elu korraldamise ülesanded on selgelt ära toodud KOKS-i erinevates paragrahvides ja selle alusel kehtestatud valla- või linna põhimääruses. Samamoodi on oluliste teadete edastamiseks võimalik kasutada avalik-õiguslikku Rahvusringhäälingut. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 5. märtsil algatatud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE).

Eelnõuga viiakse sisse muudatused, mis puudutavad liikmeks astumise lihtsustamist, kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, sotsiaalseid tagatisi, esmaabi osutamist kaitseliidus jmt.

Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.

Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ning saab edaspidi vajalikke andmeid riiklikest registritest, mis parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Seni peeti liikmete arvestust kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega oli piiratud ja toimus üksikpäringute kaudu.

Seaduses sätestatakse ka kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele. Sätte eesmärk on juhtida kaitseliidu liikmete tähelepanu vajadusele teavitada oma terviseseisundi muutumisest, kui see mõjutab kaitseliidu tegevliikmena kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise võimet.

Lisaks nähakse ette, et õigus ravikulude hüvitamisele on ka kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Siiani kaetakse ravikulud vaid kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. märtsil algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE). 

Muudatustega korrastatakse kaitseväe struktuuri ja selle kehtestamise tasandeid, et muuta kaitseväe tegevus paindlikumaks ja võimaldama kiiremini reageerida uutele ülesannetele.

Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks kaitseväe ülesanded ja õigused ning kohustused. Senine regulatsioon ei võimalda kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta.

Seadusest jäetakse välja ka valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga. Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.

Kavandatava kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab kaitseväe juhataja asetäitja, kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandis nähakse ette anda kaitseministrile uue õigusena nimetada küberväejuhatuse ülem ja sõjaväepolitsei ülem.

Eelnõu näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.

Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. märtsil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE).

Eelnõu kohaselt saavad kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi 9 korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta. Potentsiaalselt võib muudatus puudutada ligi 240 ettevõtjat.

Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda maksu- ja tolliameti kaudu ja loa kehtivus on tähtajatu eeldusel, et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud eelnõus sätestatud nõuded.

Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodusaktsiisimääraga.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti tööstusettevõtjad on ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega, sest energiamahukaks tootmisele ei ole Eestis erisusi rakendatud. See pärsib juba tegutsevate ettevõtete laienemist ning uusi otseinvesteeringuid Eestisse. Erisuste rakendamine võimaldaks vähendada energiakulusid ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leevendused energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.

Eelnõuga muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Kui kehtiva seaduse kohaselt tuli otsus aktsiisivabastuse loa väljastamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul alates dokumentide esitamisest taotlejale kätte toimetada, siis edaspidi tuleb maksuhalduril otsus selle tähtaja jooksul teha. Maksuhalduril ei ole võimalik mõjutada ega ette näha taotlejale otsuse kätte toimetamise tegelikku aega.

Lisaks tehakse eelnõus muid muudatusi parema õigusselguse tagamise eesmärgil või praktikas tekkinud probleemide lahendamiseks. Nii näiteks täpsustatakse eelnõuga aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mis suitsetamistubakale. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 5. märtsil algatatud töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE).

Eelnõu näeb ette tasustatud hoolduspuhkuse täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh ka näiteks arsti juures käimiseks.

Eelnõu kohaselt on töötajal õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Seletuskirjas märgitakse, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 5. märtsil algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE).

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus asendab kehtivat kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eelnõu soodustab maaomanikuga kokkuleppele jõudmist ja seeläbi kiirendab avalikes huvides rajatise valmimist. Maaomanikule nähakse ette täiendavad hüvitised, kui saadakse kokkuleppele ning kiirmenetlus väga väikeste äralõigete puhul. Lisaks saab edaspidi maaomanikule pakkuda omandamise tasu asemel erinevaid alternatiive nagu kinnisasja vahetamist või maakorralduse ehk kinnisasja piiride muutmise menetlust. Lisaks hüvitatakse maaomanikele asjaajamiskulu.

Seletuskirjas märgitakse, et kinnisasja omandamise menetluses pakutakse kinnisasja omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Tasule lisanduvad täiendavad hüvitised. Kui saavutatakse kokkulepe, lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, kuid mitte vähem kui 0,8-kordse ja mitte rohkem, kui 50-kordse eelmise aasta keskmise brutopalga suurus. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, nähakse eluaseme kaotuse eest ette täiendav hüvitis kaasneva emotsionaalse kahju korvamiseks, mis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest. Väga väikeste lõigete korral tehakse pakkumine kiirmenetluseks, mille käigus hindamist läbi ei viida ja tasu on fikseeritud ning seotud 0,3-kordse keskmise brutokuupalgaga (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.

Eelnõu kohaselt on ette nähtud ka alternatiivid. Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning asuma sarnases turupiirkonnas.

Maakorralduse käigus muudetakse omanike kokkuleppel kinnisasjade piire. Kuna ümberkruntimine võimaldab lahendada ka maakasutuse probleeme näiteks uute maanteede või raudteede puhul ning aitab vältida maakasutuse killustumist, ribasust ja kiildumist, aitab see kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised. Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside