Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatus võttis menetlusse 11 eelnõu.

Valitsuse 1. aprillil algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE).

Eelnõu kohaselt viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid (nn stablecoin’ide emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid (krüptovaraturu osalised).

31.mail 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav määrus ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele liiduülesed reeglid krüptovaraturul tegutsemiseks. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides. Uue seadusega tagatakse nimetatud määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.

MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. MiCA määruse reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist, huvide konflikti juhtimist jne. Kuigi krüptovaraturu osalistele kohaldub suures osas MiCA määrus, hõlmab uus seadus sätteid, mis aitavad tagada nii MiCA määruse rakendamise kui ka kehtestab riigisisesed ühinguõiguse nõuded, mida ELi õigus ei reguleeri, sealhulgas seoses ettevõtjate ümberkujundamise ja ühinemisega, lõpetamise ja pankrotiga. Samuti ei reguleeri MiCA määrus krüptovaraturu osalise tegutsemist kolmandas riigis. Uues seaduses on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve teostamiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seaduses ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi järelevalve ühtsuse kõikide järelevalvesubjektide suhtes.

Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks ning nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkumisele on kehtestatud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses, sealjuures peavad hetkel virtuaalvääringu teenuse pakkujad taotlema Eestis tegutsemiseks tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt (RAB). Hetkeseisuga on selliseid teenusepakkujaid 51. Alates 2025. aastast ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks enam RABilt tegevusluba taotleda, küll aga saavad senised teenusepakkujad tegutseda vana loa alusel 2026. aasta 1. jaanuarini. Edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.

Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.

Lisas tagatakse seadusega krüptovaraturu osalistele kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse ehk digitaalsete tegevuskerksuse nõuete rakendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamine, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastavat teavet.

Lisaks tehakse ka selliseid muudatusi, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Nimelt kui ettevõtted soovivad täna kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi saab aktsia- ja võlakirjaemissioone teha vähemkoormaval kujul – alla 8 miljoni euroste emisioonide puhul tuleb koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.

Seadusega seonduvad muudatused jõustuvad etapiviisiliselt tagades turuosalistele piisava aja eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. Esimesed muudatused jõustuvad 2024. aasta suvel ning viimased 2026. aasta jaanuaris. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. aprillil algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE).

Seaduse muutmise eesmärk on vähendada vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, kuna pisisentidega makstakse poes harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.

1- ja 2-sendistele euromüntidele kehtestatakse kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab, et sularahamakse korral ümardatakse ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole. Kaardiga makstes ei muutu midagi ja ostu hind läheb arvelt maha jätkuvalt 1 sendi täpsusega. Samuti ei muuda ümardamine 1- ja 2-sendistega maksmist, kui ostja tahab nendega maksta, peab pood need vastu võtma. Vahetusrahana neid enam aastast 2025 aga tagasi ei saa ja poest saaks seejärel kõige väiksemana tagasi 5-sendiseid.

Eesti Pank on viimastel aastatel lasknud 1- ja 2-sendiseid euromünte ringlusesse keskmiselt 40 tonni aastas, millest kaduvväikest osa kasutatakse ostude eest tasumiseks ja keskpanka jõuab aastas tagasi umbes 3 protsenti väljaantud 1-2sendistest. Pisisentide massiline ringlusest välja langemine tingib nende ületootmise ja jalajälje keskkonnale. Arvestades pisisentidega seotud kulusid ja kasu, pole nende müntide tootmise jätkamine otstarbekas.

Iga sularahatehinguga võib tarbija võita või kaotada kuni kaks senti. Kuna ümardamine toimub matemaatika reeglite järgi üles või alla, siis selle mõju aja jooksul ühtlustub. Lisaks on tarbijal alati võimalus ümardamisest loobuda, valides ostu eest tasumiseks kaardimakse. Toodete hindu ei ole kaupmeestel mõtet muutma hakata, sest ostukorvi koostab klient ja ümardatakse ainult ostukorvi kogumaksumus.

Väikeste müntide ringluse probleem on sarnane kogu euroalal, kuid ühist kokkulepet hindade ümardamiseks pole tehtud. Samas on kuus riiki juba ümardamist rakendanud: Soome, Iirimaa, Holland, Belgia, Slovakkia ja Itaalia ning seda plaanib ka Leedu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. aprillil algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE).

Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused, mille ülevõtmistähtaeg oli 23.12.2023). Eesti suhtes algatas Euroopa Komisjon tänavu 24. jaanuaril rikkumismenetluse direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise eest. Direktiiv ei too kaas suuri muudatusi, kuna liikluskindlustuse süsteem on nii Eestis kui Euroopas laiemalt hästi toiminud. Kindlustuse põhiolemus jääb samaks: esmalt kaitseb see kannatanut, kes sattus õnnetusse ja kes liikluskindlustuselt saab hüvitise. Teisalt ka süüdlast ennast, kelle eest kindlustusandja kannatanule kahju hüvitab.

Seaduse jõustumisel hakata liikluskindlustusega katma ka osasid kergliikureid, muu hulgas näiteks elektritõukerattaid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Selleks et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi vastava abimaterjali.

Kui kindlustusselts läheb pankroti, näeb direktiiv ette, et igas liikmesriigis peab olema garantiifond, kes sellisel juhul tema eest kahjud hüvitab. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.

Seaduse muutmisega tõstetakse ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärasid: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole.

Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.

Eelnõu mõjutab vähem või rohkem nii liikluskindlustust pakkuvaid kindlustusseltse ja kindlustuslepingute vahendajaid; sõidukiomanikke, kes on kohustatud oma vastutuse kindlustama; liiklusõnnetuses kannatanuid ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevust. Mõju on seotud näiteks asjaoluga, et tuleb hakata kindlustama ka teatud tüüpi kergliikureid, tõsisemate õnnetuste korral võib avaldada mõju kindlustussummade kasv. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. aprillil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE).

Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ette nähtud perearstide töökorraldust. Samuti muudetakse teisi seadusi, sh ravimiseadust ja riigilõivuseadust.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses antakse perearstidele võimalus teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt ning luuakse täiendav alus nimistute ümberkorraldamiseks ja teenuse pakkumise tagamiseks. Praegu kehtiv kord näeb ette, et perearstid tegutsevad nimistu alusel. Seda üldpõhimõtet ei ole kavas muuta, kuid seadusesse lisatakse säte, mis lubab selgelt teatud juhtudel teenust ka paindlikumalt nimistuvälistele isikutele osutada. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ja abi osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks on teise nimistu erakorraliste patsientide vastuvõtmine.

Eelnõu kohaselt tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Tervisekeskuses pakutakse lisaks perearstiabile teisi esmatasandi teenuseid: vähemalt füsioteraapia, õendusabi ja ämmaemandusabi. Seni on tervisekeskuse mõiste olnud õiguslikult olemas ainult määruse tasandil. Seadusesse toomine loob eelduse, et tervisekeskused kannaks suuremat piirkondlikku vastutust esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juulil. Perearstiabi puudutavad muudatused on ette valmistatud koostöös Tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga. Muudatused mõjutavad inimesi, kes kuuluvad nimistutesse, millele kvaliteetse arstiabi tagamiseks on täiendav paindlikkus vajalik, ning esmatasandil töötavaid spetsialiste. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse vajaduse korral Tervisekassa eelarvest

Ravimiseaduse muudatusega luuakse täiendav võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Juhtudel, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimeste või loomade tervise seisukohast ning kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses, võib Ravimiamet lubada alternatiivse müügiloata ravimi turustamist. Seni on müügiloata ravimi turustamiseks olnud vajalik arstide erialaorganisatsiooni taotlus. Sätte eesmärk on kiirendada raviminappuse korral ravimi jõudmist tervishoidu, jääb ära taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kuluv aeg, samuti vähendatakse erialaorganisatsioonide koormust taotluse esitamiseks teada olevate müügiloata ravimite turustamiseks lubamisel.

Riigilõivuseaduses nähakse ette iseseisvalt teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Alates 2023. aasta 1. oktoobrist on neid teenuseid võimalik iseseisvalt osutada ning selle eelduseks on tegevusloa olemasolu. Samuti sätestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate läbivaatamise eest ja teate kehtivuse tagamiseks. Tubakatoodetega seotud riigilõivude kehtestamisel lähtutakse tootja või importija poolt toote koostisosade ja koguste kohta teadete esitamise kontrolli ja hindamise vajadusest. Tubakatoodetega seotud riigilõive puudutavad sätted on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.” Riigilõivuseaduse muudatused mõjutavad ühekordselt tegevusluba taotlevaid spetsialiste. Tubakatoodetega seotud riigilõivude muudatused mõjutavad tubakatootjaid ja maaletoojaid. Osapooled on eelnõuga tutvunud ja edastanud tagasiside, millega on osaliselt arvestatud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Keskerakonna fraktsiooni 1. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE).

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduses sätteid, millega lisatakse riigipühade hulka ülestõusmispühade teine püha. Eelnõu jõustumisel suureneks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Ülestõusmispühade teine püha järgneb esimesele pühale, mis tähendab, et see langeb alati esmaspäevale. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (403 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada alates 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2026 Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Käesoleval ajal on nõukogu liige Aivar Kokk. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE).

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Praegu eraldab riik koolilõuna jaoks 1 euro õpilase kohta ja see on muutumatu olnud aastast 2018. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus” eelnõu (405 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja koolispordi toetuse taastamine. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile” eelnõu (406 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek alandada just kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu. Antud tootegruppide soodustamine suunab inimesi tervislikemate toodete tarbimisele ja parendab seeläbi ka tervislikke toitumisharjumusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks” eelnõu (407 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek suurendada noorte huvitegevuse toetus summani 14 250 000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis” eelnõu (408 OE).

Ettepaneku eesmärk on kehtestada Eestis digitaalsete teenuste maks sarnaselt teiste riikidega, sealhulgas Prantsusmaal rakendatud maksustamise põhimõtetele.

Digitaalsete teenuste maksu (DTM) määr on 10% ja seda maksavad välismaa juriidilised isikud, kelle eelmise kalendriaasta globaalne käive on vähemalt 750 miljonit eurot ja kes teenivad Eestis digitaalsete teenuste müügist vähemalt 100 tuhat eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et digitaalsete teenuste osakaal maailmamajanduses kasvab jõudsalt, mis seab väljakutseid olemasolevatele maksusüsteemidele. Paljud digitaalsed ärimudelid võimaldavad teenida tulu riikides, kus ettevõttel füüsilist kohalolekut ei ole, mistõttu traditsiooniline maksustamine ei pruugi olla efektiivne. Eelnõu eesmärk on luua õiglane ja konkurentsivõimeline maksukeskkond, tagades, et suured digitaalteenuste pakkujad annaksid õiglase osa maksutuludest ka nendes riikides, kus nad tegelikult oma tulu teenivad. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas Kalle Laaneti asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside