Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 18. jaanuaril algatatud kiirgusseaduse eelnõu (169 SE).

Eelnõu korrastab kehtivat õigust ja muudab regulatsioonid arusaadavamaks. Lisatud on võimalus anda tähtajatu kiirgustegevusluba väikese ohuga kiirgustegevuseks, nagu näiteks meditsiiniliste röntgenseadmete puhul. Eelnõu muudab looduslikku radioaktiivset materjali sisaldavate jäätmetega seonduvaid sätteid, mis on seotud muldmetallide tootmisel tekkivate jääkidega. Lisaks täpsustatakse ametiasutuste tegevust avarii- ja püsikiirituse olukorras. Keskkonnaameti ülesandeks on esmajoones radioaktiivse aine leviku ja saadava kiirituse hindamine, mõõtmine ning kiirgusseire. Ülesannete täitmiseks saab keskkonnaamet õiguse kohaldada korrakaitse seaduses sätestatud alustel ja korras erimeetmeid, näiteks õiguse siseneda isiku nõusolekuta tema valdusesse ja see üle vaadata. Radioaktiivselt saastunud materjalid peab eemaldama radioaktiivsete jäätmete käitleja, kelle nimetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 18. jaanuaril algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE).

Eelnõu kohaselt tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained kanda operatiivselt keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Sätestatakse võimalus lisada uued psühhoaktiivsed ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainete rühmade kaupa. Ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained. Kehtiva õiguse kohaselt toimub uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ravimiameti ettepanekul üksikute ainete kaupa. Nimekirja kandmise protseduur võtab aega minimaalselt kaks kuud, mis tähendab, et tihti toimub aine kandmine nimekirja tagantjärele. Ainete lisamine nimekirja rühmadena võimaldab kiiresti, mõjusalt ja paindlikult piirata uute psühhoaktiivsete ainete levikut ja käitlemist. Sellega ennetatakse uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tekkivaid probleeme ühiskonnas, mis on seotud kuritegevuse, tervisekahjude ning sellest tingitud majandusliku mõjuga riigile. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 18. jaanuaril algatatud riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE).

Eelnõu lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. jaanuaril algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE).

Eelnõu näeb ette lõpetada õiguskantsleri tuvastatud vastuolu põhiseadusega, mille kohaselt ei võimaldata äriühingu juhatuse liikmetel saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu kaotab kitsenduse, millega ei saa ennast töötuna arvele võtta äriühingu juhatuse liige. Eelnõuga tagatakse juhatuse liikmete õigus saada töötuhüvitist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]