Menetlusse võeti Kaitseväe missioonidega seotud eelnõud
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 24 eelnõu ja neli kollektiivset pöördumist
Valitsuse 8. septembril algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE).
Eelnõuga tehakse rahvastiku toimingute tõhustamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks järgmised peamised muudatused: sünni registreerimise menetluses, elukoha registreerimise menetluses ja laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet.
Eelnõu avaldab eeskätt mõju KOV-ide perekonnaseisuametnikele ja registripidajatele, millel on ka sotsiaalne mõju. Eelnõu aitab tõhustada rahvastiku toimingute valdkonna menetlusi, kiirendada ja lihtsustada riigiga suhtlemist ning seeläbi vähendada töö- ja haldus-koormust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE).
Eelnõuga kavandatakse KOKSi jätta valdavalt vaid kohalike omavalitsuste aluskorraldust puudutavad regulatsioonid ja jätta sellest välja detailsemad n-ö valdkondlikud KOV ülesandeid puudutavad sätted. Muudatustega ei kujundata ümber kohaliku omavalitsuse olemust ega täidetavaid ülesandeid. KOV valdkondlike ülesannete muudatused, samuti maksukorralduse muudatused kohalike maksude osas või volikogu valimiskorralduslikud muudatused ei ole ka olnud KOKSi revisjoni fookuses, need kavandatakse muude õigusloome algatustega. KOV täidetavate valdkondlike ülesannete praktikat ja muudatusvajadusi peab hindama iga valdkonnaministeerium ise ning nägema vastavad muudatused ette eraldi eelnõudes.
Valdav osa kavandatavatest seadusemuudatustest on sätete normitehnilised ja keelelised täpsustused, et tagada seaduse rakendamisel sätete õigusselgus ja lahendada õiguslikud vastuolud.
Lisaks KOKSile tehakse sellega seonduvad muudatused ka elamuseseaduses (ES), halduskoostöö seaduses (HKTS), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (KOFS), nimeseaduses (NS), püsiasustusega väikesaarte seaduses (VSaarS) ja Riigi Teataja seaduses (RTS). Lisaks tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (KOLS). Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (689 SE).
Eelnõuga ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu 2023. aastal Ar-Riyāḑis vastu võetud kaks välislepingut: üldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatuste eesmärk on täpsustada UPU juhtorgani rolli, tõsta eelarve piirmäära ning kohandada postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelkõige jälgitavuse osas. Tegemist on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille mõju lõppkasutajale on väike. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (690 SE).
Eelnõuga lihtsustatakse kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral. Hetkel ei pea väärtpaberiprospekti koostama, kui emissiooni maht on kuni 8 mln eurot. Eelnõuga muudetakse kehtivat seadust nii, et edaspidi ei pea prospekti koostama kui emissiooni maht jääb alla 12 mln euro. Prospekti koostamise kulud võivad olla väiksemate emissioonide korraldamise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed. Seetõttu saab alla 12 mln euro suuruste emissioonide korral emitent koostada prospekti asemel lihtsama teabedokumendi. Eelnõuga antakse emitendile endal valida, mis keeles ta soovib prospekti koostada. See edendab samuti kapitali kaasamist väärtpaberiturul. Lähtuvalt emissiooni sihtgrupist saab emitent ise otsustada, mis keeles on asjakohane prospekt koostada (kas rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles või Finantsinspektsiooni tunnustatavas keeles). Kui väärtpabereid pakutakse Eestis, on emitendil kohustus tõlkida prospekti kokkuvõte eesti keelde. Eelnõuga vähendatakse investeerimisteenuste pakkujate (pangad, investeerimisühingud) koormust läbi erinevate nõuete vähendamise – näiteks kliendi väärtpaberikorralduste täitmisega seonduva regulatsiooni lihtsustamine, muu hulgas teatud aruandluskohustuse kaotamine ja teatud tuletisinstrumentidega kauplejate aruandluskohustuse lihtsustamine.
Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonile rahatrahvide proportsionaalsema rakendamise turukuritarvitustega seotud rikkumiste korral, mille kohaselt saab trahvi määrata protsendina äriühingu käibest. Maksimaalne protsendimäär sätestatakse seaduses. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (692 SE).
Leping järgib OECD tüüplepingut ning reguleerib maksustamisõiguse jagamist kahe riigi vahel, tagades isikute võrdse kohtlemise ja kõrvaldades rahvusvahelise topeltmaksustamise. Lepingu kohaselt ei või tuluallikariik maksustada dividende rohkem kui 10% ulatuses ning teatud juhtudel, näiteks vähemalt 20% osaluse korral, on dividendid maksuvabad. Intressidelt ei tohi kinni pidada üle 5% ning osa juhtudel, näiteks kui intressi saajaks on teine riik või keskpank, on need maksuvabad. Litsentsitasude puhul on maksustamise piiriks 8%.
Lepinguga nähakse ette ka vastastikuse teabevahetuse kohustus, mis aitab tõkestada maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi.
Augusti seisuga on Eestil topeltmaksustamise vältimise lepingud 63 riigiga.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (691 SE).
Eelnõu eesmärk on muuta kinnisomandist loobumise kord selliselt, et kinnisasja omand läheks senise riigi asemel üle kohaliku omavalitsuse üksusele. Muudatus põhineb vajadusel anda kinnisvara üle asutusele, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest.
Kehtestatakse ka välistused, mille puhul kinnisasjast loobuda ei saa – näiteks juhul, kui sellega kaasnevad keerukad kohustused. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid tõendada, mille tõttu tõstetakse ka vastava tehingu tasu.
KOVidele nähakse ette rahaline toetus kinnisvara haldamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE).
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (ELRKS) ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond (ORF). Maa erastamisest laekunud raha kasutamise üle otsustab valitsus edaspidi riigieelarve menetluse käigus.
Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta kulusid, mis tekkisid Eesti taasiseseisvumise järel üleminekul demokraatlikule riigikorrale. Fondi raha tuli peamiselt erastamisest – viimastel aastatel eelkõige maa müügist ja nende maade järelmaksudest, mis tagastati suuremas osas endistele omanikele või mille puhul oli nõudeõigus.
Omandireformi eesmärk oli muuta omandisuhted selliseks, et tagada omandi kaitse ja vaba ettevõtlus, heastada varasemad omandiõiguse rikkumised ning luua eeldused turumajandusele üleminekuks.
Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid enamjaolt täitnud. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE).
Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba käesolevast aastast.
Vähendamist saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel.
Kohustuse vähendamise mõju maksumaksjatele on kahetine. 55 000 maksumaksjal katab rakenduv vähendus kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähendamise summa. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro.
Eelnõu kohaselt sätestatakse, et väikebussid, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-kohaliste sõidukite mootorsõidukimaksu määra. Muudatus toetab lasterikaste perede ja puudega inimeste hakkamasaamist, kes väikebusse kasutavad. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (695 SE).
Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiivi nõuetega, mille puhul on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetlused. Seega muudetakse eelnõuga karistusseadustikku (KarS) ja kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), et kõrvaldada direktiivide ülevõtmise puudujääke.
Eelnõuga viiakse Eesti seadused vastavusse järgmiste nõuetega: õigus kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega; Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikide vaheline üleandmiskord; kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikud tagatised; infosüsteemide vastu suunatud ründed ja nõukogu vastava raamotsuse asendamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (699 SE).
Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused. Need puudutavad laevapere liikmete õigusi ja heaolu, sealhulgas kahju hüvitamist, abi hülgamise korral, internetiühenduse võimaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti täpsustatakse tööohutusnõudeid ja dokumentide sisu, mis tõendavad lepinguliste kohustuste täitmise tagatisi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, mis parandavad laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdavad meresõiduohutust. Eelnõu aitab lahendada ka kaks Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlust. Üle võetakse ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused ning kaks ELi direktiivi, mis puudutavad laevapere ja kalalaevade töötingimusi. Muudetakse ka mitmeid valitsuse ja ministri määrusi, et tagada vastavus rahvusvahelistele nõuetele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE).
Eelnõuga täpsustatakse SEVESO III direktiivist tulenevaid nõudeid ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, lahendades Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse. Muudatused selgitavad avalikkuse, sh naaberettevõtete teavitamise kohustust, ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) ülesandeid ning nende koostööd suurõnnetuste uurimisel. Sisulisi uusi nõudeid ei lisandu, kuid seadust muudetakse õiguslikult selgemaks. Direktiiviväliselt vähendatakse ettevõtete halduskoormust, nõudes edaspidi dokumentide esitamist ainult elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Seadus jõustub üldises korras. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE).
Eelnõu eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid, sealhulgas kaitselennunduse ja metsaraie küsimustes. Muudatustega tagatakse lennuohutuse parem regulatsioon ja kõrvaldatakse mitmed seni kehtinud õiguslikud vastuolud.
Eelnõu kohaselt tasub edaspidi lennuvälja valdaja või käitaja kinnisasja omaniku eest raadamisõiguse tasu ja metsateatise riigilõivu. Selline lahendus lähtub põhimõttest, et kinnisasja omanik on juba allutatud omandiõiguse piirangule ehk lennunduses peab maa omanik taluma lennuohutuse huvides metsaraiet, mistõttu ei ole proportsionaalne panna talle täiendavat rahalist kohustust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (703 OE).
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kuue kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini, mille eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist.
Operatsioon kasutab mereväe, õhu- ja satelliidivõimeid ning kontrollib rahvusvahelistes vetes laevu, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide vedamises Liibüasse või sealt välja.
2025. aasta märtsis laiendati operatsiooni mandaati ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olukorra ülevaate loomisele, samuti toetatakse ÜRO meetmete elluviimist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise vastu võitlemist.
Operatsioonil osaleb 23 EL-i liikmesriiki ning selle peakorter asub Roomas; mandaati on pikendatud kuni 31. märtsini 2027.
Eesti suurendab 2026. aastal oma panust kahe staabiohvitserini, lisaks senisele ametikohale asutakse mehitatama ka operatsiooni planeerimisgrupi ülema ametikohta.
Operatsioonil osalemisega näitab Eesti solidaarsust teiste liikmesriikidega ning tugevdab EL-i kaitsekoostööd ja julgeolekut, aidates kaasa stabiilsusele Euroopa Liidu lõunapiiril. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides” eelnõu (704 OE).
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega EL merendusjulgeoleku operatsioonile EUNAVFOR Aspides, mis loodi vastuseks Punase mere kriisile ja mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus.
Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024 ning selle mandaat kestab vähemalt 28. veebruarini 2026, vajadusel pikendatuna. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vetealasid.
Aspidese tegevus keskendub merelise kohaloleku ja olukorrateadlikkuse saavutamisele ning turvalise meresõidu tagamisele piirkonnas.
Operatsioonil osaleb 21 EL-i liikmesriiki, juhtriigiks on Kreeka.
Eesti on 2025. aastal panustanud ühe kaitseväelasega operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohal ning 2026. aastal suurendatakse panust kuni kolme kaitseväelaseni. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (705 OE).
Eelnõu annab Eestile 2026. aastal mandaadi kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil esmakordsel osalemisel. Konkreetse panuse suuruse ja ulatuse otsustab valitsus vastavalt operatsiooni vajadustele. Sellise mandaadi eesmärk on tagada Eesti võimekus reageerida kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkondades, kus olukord võib ootamatult eskaleeruda. Otsusega kinnitab Eesti valmisolekut panustada rahvusvahelisse stabiilsusesse ja julgeolekusse, kaitstes samal ajal ka oma riiklikke huve.
Mandaadi andmine loob võimaluse reageerida olukordadele, mis ei mahu teiste riigikaitseseaduses sätestatud kiire reageerimise erandite, näiteks NATO reageerimisjõudude kasutamise alla. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis” eelnõu (706 OE).
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonile EUMAM Mosambiigis.
Missioon loodi algselt 2021. aastal väljaõppemissioonina EUTM Mozambique eesmärgiga arendada Mosambiigi relvajõudude võimet võidelda Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmituste vastu.
2024. aasta märtsiks saavutati esialgne strateegiline eesmärk – kiirreageerimisüksuste väljaõpe ja juhtimisstruktuuride loomine – ning sama aasta septembris alustas tööd uuendatud mandaadiga missioon EUMAM, mille fookus on relvajõudude nõustamine väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.
EUMAMis osalemine toetab Eesti välis- ja kaitsepoliitilisi eesmärke, sealhulgas panustamist Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisesse ning koostöö arendamist liitlastega EL-i lõunatiival.
Missiooni juhtriik on Portugal ning Eesti oli üks esimestest, kes oma panustamissoovist teatas. Alates 2021. aastast on Eesti panustanud kokku kaheksa õigusnõunikuga, samuti on osalenud reservväelased ja tsiviilteenistuja. Kuna Eesti õigusnõunikud on saanud vajalikud kogemused, alustatakse 2025. aasta sügisest osalemist operatsioonide juhtimise eriala ametikohal, mis vastab paremini Kaitseväe vajadustele.
2026. aastal jätkab Eesti ühe kaitseväelasega, kuid mandaati taotletakse kuni kolme kaitseväelase kaasamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (707 OE).
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust.
2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.
- aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.
JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (708 OE).
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI).
NMI loodi 2018. aastal vastuseks Iraagi valitsuse palvele toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks.
Missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise ISISe-vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria.
Eesti alustas panustamist NATO operatsiooni 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase. 2019. aastal lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, selliselt plaanib Eesti jätkata ka 2026. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (709 OE).
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.
Alates 2024. aasta 1. juulist kaotati senisel kujul NATO reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO Euroopa vägede ülemjuhataja SACEUR-i (Supreme Allied Commander Europe) vastutusala sees kui väljaspool. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni 2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada.
Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka ARF-is, siis antakse Riigikogu mandaat ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis” eelnõu (710 OE).
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000. aastal kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist.
Operatsiooni mandaati pikendatakse igal aastal. Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Suure tõenäosusega pikendatakse mandaati ka käesoleval aastal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, kelle ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi Iisraeli, Hezbollah’ ning Liibanoni võimude vahel ning suurendada olukorrateadlikkust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias” eelnõu (711 OE).
Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organizatio) Lähis-Idas.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948. a vastu resolutsiooni, kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos, Damaskuses ja Beirutis. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal.
UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal on ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht. Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Isamaa fraktsiooni 8. septembril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (712 SE).
Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu seaduse ja sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamine alates 1. jaanuarist 2026. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 8. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (713 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 300 euroni kuus. Hetkel on kehtiva seaduse kohaselt üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot. Viimati tõsteti toimetulekupiiri 200 euroni 1. juunist 2022 sama aasta lisaeelarvega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Menetlusse võeti neli kollektiivset pöördumist
Menetlusse võeti Henn Leetna algatatud kollektiivne pöördumine „Lõpetage e-hääletamine – vastuolu rahvusvahelise õigusega, EV Põhiseadusega“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Menetlusse võeti Jana Guzanova algatatud kollektiivne pöördumine „Rahvaalgatus toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks“ ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.
Menetlusse võeti MTÜ Päraküla Selts, MTÜ Kogukonna Hüvanguks, Liis Ellerti, Liina Käära, Oliver Kollamaa, Christo Holzbergi, Külly Selbergi, Raili Tegally ja Tiina Kägo algatatud kollektiivne pöördumine „Eestimaa loodusmaastikust ei tohi saada sõjanduse ohvrit – kaitsetööstuspark tuleb rajada tööstuspiirkonda!“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Menetlusse võeti Anton Petrovi algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame sotsiaalminister Karmen Jolleri tagasiastumist“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
