Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 18 eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammis” eelnõu (538 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 kuni viie tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (539 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (540 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 20 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018. kuni 31. detsembrini 2018 Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (541 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (542 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 200 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu (543 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitava väljaõppe ja -nõustamismissiooni RSM (Resolute Support Mission) koosseisus Afganistanis kuni 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (544 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati  riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud   Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” eelnõu (545 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu juhitava sõjalise missiooni EUNAVFOR Med/Sophia koosseisus kuni 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (546 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Samuti pikendatakse eelnõuga alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (547 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis kuni 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (548 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 6. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks” muutmine” eelnõu (531 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Ivari Padari asemele senine asendusliige Tanel Talve.  Komisjoni asendusliikmeks nimetada Tanel Talve asemele Liisa Oviir. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. novembril algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE).

Eelnõuga viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. novembril algatatud maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE).

Selleks, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) üle anda, on vaja muuta õigusakte, millega Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõuga viiakse Maa-ameti IKT-valdkonna konsolideerimisega seotud infosüsteemide volitatud töötleja määramine määruse tasandile. Sellisel juhul ei pea tulevikus muutma edaspidi seadust olukorras, kui on vaja muuta  volitatud töötlejat.

Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 6. novembril algatatud spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE).

Eelnõu näeb ette spordikohtunikele kuluhüvitise maksmise võimaluse, mis antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile või spordikooli pidajale. Kuluhüvitise maksmine peab olema seotud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutseva spordikohtunikuga. Arvestuslikku kuluhüvitise määraks on kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Kuluhüvitise saamiseks peab isik olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning isik tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 6. novembril algatatud Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (535 SE).

Eelnõuga ratifitseeritavad UPU põhikiri ning üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab UPU põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid.

Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. novembril algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE).

Eelnõuga muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS).

Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on vähendada pettusi ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris, suurendada maksulaekumist VKS-i rikkumistega tekitatud kahju vähendamise kaudu ning edendada kütuse müüjate ja laopidajate halduskoormuse vähendamiseks elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel.

Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. Selline piirang välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks piiramatult tekitada riigile käibemaksukahju. Oluline on märkida, et kütuse müüjatele jäetakse siiski õigus taotleda teatud kriteeriumite täitmisel esitatud tagatise vähendamist. Tagatise vähendamist on võimalik taotleda kütuse müüjatel, kes on taotluse esitamise ajaks kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt 6 kuud ning kütuse müüjal ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel ei ole maksuvõlga.

Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise andmekogu (KKS) asutamiseks. KKS võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ning koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Samuti luuakse õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. LAAK-i eesmärgiks on Maksu- ja Tolliametile reaalajas kütuse laotoimingute andmete kättesaadavaks muutmine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. novembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE).

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Kollektiivsete pöördumiste menetlusse võtmine

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Roland Uuesoo 25. oktoobril algatatud kollektiivse pöördumise „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile. Pöördumisel on 1856 allkirja.

Pöördumises märgitakse, et üle maailma kasvab teadlikkus geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamise osas. Vaatamata suurfirmade-poolsele suurele survele, on 19 Euroopa Liidu riiki öelnud ametliku “EI” GMO kasvatamisele oma riigi territooriumil. GMOde kasutamise mõjude uuringud on alles lapsekingades, mistõttu sellega kaasnevad täna riskid, mida me ei oska veel piisavalt hinnata. On arvukaid uuringuid, mis seavad GMOde terviseohutuse tõsise kahtluse alla. Oleme seisukohal, et tänased teadmised, uuringute tulemused, inimeste hoiakud GMOde suhtes ning GMOde kasutamisega kaasnevad riskid on piisav argument, et Eesti liituks enamiku EL riikide seisukohaga GMOd oma territooriumil keelustada.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka Tõnu Peki 1. novembril algatatud kollektiivse pöördumise „Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest“ ja edastas selle menetlemiseks rahanduskomisjonile. Pöördumisel on 2386 allkirja.

Käesolev ettepanek kutsub üles reformima pensionifondi väljamaksete süsteemi selliselt, et meil kõigil oleks maksimaalne kasu kogutud säästudest ja et elu vältel kogutud raha ning pensionieas saadava hüvise vahel oleks selgelt nähtav seos, märgitakse seletuskirjas.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]