Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 18. märtsil algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE).

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. a. riigieelarves ei oldud arvestatud.

Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on mõnevõrra väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6% SKPst. Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos avalikustatakse 5. aprillil 2021 ning selles prognoosis võetakse lisaeelarve tervikmõju riigirahandusele ja majandusele täies ulatuses arvesse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 17. märtsil algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE).

Eelnõuga tagab nende välismaalaste Eestis viibimine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega.

Eelnõuga reguleeritakse nende välismaalaste Eestis viibimise ja Eestisse õppima ning elama asumise tingimusi, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 18. märtsil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE).

Eelnõu luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Varasemalt on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu eriolukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Eesti Haigekassa kaudu tasutud tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires. Samuti on varasemalt eraldatud Eesti Haigekassale COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud mõjude ja tagajärgede leevendamiseks erakorraliselt raha Vabariigi Valitsuse reservfondist ning Vabariigi Valitsuse heakskiidul võetud kasutusele osaliselt Eesti Haigekassa reservkapital. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 18. märtsil algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega. Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 18. märtsil algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE).

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ja maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise seaduse eelnõu on seotud valitsuse moodustamise kokkuleppega, milles on muu hulgas märgitud, et koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamiseks.

Eelnõuga tehakse muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, eelkõige tagada ülesannete täitmiseks vajalikke andmevahetusi riiklike registrite vahel. Eelnõuga täiendatakse nakkushaiguste registri andmekoosseisu. MKS-is tehakse muudatus, mis võimaldab töödelda isiku töökohaga seotud andmeid nii Terviseametil (tegevuslubade register, nakkushaiguste register) kui ka Sotsiaalministeeriumil (tervise infosüsteem). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]