Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 30. septembril algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE).

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. 

Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKPst.

Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.

Eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele – nominaalselt 2,5 protsendile ja struktuurselt 1,3 protsendile SKPst.

Riigieelarve on ministeeriumide valitsemisalades teist aastat järjest tegevuspõhine, sest alates 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on määratud riigieelarves. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 30. septembril algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE).

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43-le võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Kokku kajastab eelnõu 85 muudatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 30. septembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE).

Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Muudatuse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.

Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku I samba pensioni baasosa täiendavalt 1. aprillil 2021 16 euro võrra ning samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni.

Seletuskirjas märgitakse, et pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 320 000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni (pensionilisa laste eest) ligikaudu 203 300 pensionäri 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. Eelnõuga suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra ning see puudutab mõnevõrra enam kui 3000 inimest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi 30. septembril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE).

Eelnõu näeb ette  taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Laura Kuuse  11. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Õlitehase ehitusloa peatamine“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.

Kollektiivses algatuses pöördutakse valitsuse poole palvega peatada uue Enefit282 õlitehase ehitusluba ja riigipoolne toetus selle ehitamisele. „Näeme Eesti tulevikku teadmistepõhise ökoriigina, kus kaasaegsed tehnoloogiad ja innovaatilised lahendused toetavad tervislikku, jätkusuutlikku ja liigirohket elukeskkonda. Tahame hoida meile paljuski loomupärast loodust hindavat eluviisi.“

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Tagasiside