Menetlusse võeti inimgeeniuuringute seaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 3. novembril algatatud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE).
Uue inimgeeniuuringute seaduse eelnõu eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks. Eelnõu täpsustab, millised andmed geenivaramusse kantakse, kes neid edastab ja kuidas geenidoonor saab oma tahteavaldusi muuta. Luuakse õiguslik alus, et geenidoonori terviseandmeid saaks täiendada riigi infosüsteemidest ning tema soovil edastada geneetilisi andmeid tervise infosüsteemi personaalmeditsiini teenuste osutamiseks. Eelnõu aitab tugevdada inimeste usaldust ja kontrolli oma geeniandmete üle, luua turvaline ja tõhus andmetöötluse raamistik ning viia geeniteadus praktikasse. Eesti liigub sammu edasi inimesekeskse, teaduspõhise ja turvalise tervishoiu suunas, ühendades teaduse, eetika ja tehnoloogia, et pakkuda inimestele võimalust elada kauem, tervemalt ja teadlikumalt.
Teadusuuringutes kehtestatakse geneetiliste andmete töötlejatele ühtsemad reeglid ning eetika kooskõlastusi hakkab koordineerima üks keskne eetikakomitee, mis muudab protsessi kiiremaks ja selgemaks. Andmeid antakse teadlastele kasutada pseudonüümitud kujul turvalises töötluskeskkonnas ning nende kasutamine on tasuline, et katta andmete ettevalmistamise ja töötlemise kulud. Eelnõu keelab inimeste diskrimineerimise nende DNA, geneetiliste omaduste või pärilike riskide alusel, võimaldades sellise diskrimineerimise korral pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole. Muudatused vähendavad bürokraatiat ja halduskoormust, lihtsustavad teadusuuringute läbiviimist ning suurendavad andmete taaskasutust ja usaldusväärsust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 3. novembril algatatud maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (748 SE).
Eelnõuga tehakse kaks muudatust maaparandusseaduses ja üks riigivaraseaduses.
Esiteks kaotatakse maaparandusalal tegutsevale vastutavale spetsialistile kehtinud täienduskoolituse nõue, kuna koolitusi pole piisavalt korraldatud ja see on takistanud spetsialistidel tegutsemist. Muudatus vähendab halduskoormust ja võimaldab erialastel spetsialistidel jätkata tööd ilma täienduskoolituseta.
Teiseks võimaldatakse ka pärast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid veejuhtmete võrke maaparandussüsteemide registrisse, et tagada registri ajakohasus ja vähendada maaomanike kulusid.
Riigivaraseaduse muudatusega lihtsustatakse riigi põllumajandusmaa kasutusse andmist ja võõrandamist: alla kahe hektari suuruse põllumajandusmaa kasutusse andmiseks ei ole enam vaja ministeeriumi nõusolekut, suuremate puhul jääb see nõutuks koos selgete keeldumise alustega. Muudatuse kohaselt ei ole riigimaa võõrandamiseks ministeeriumi nõusolekut vaja. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku 3. novembril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE).
Eelnõuga sätestatakse, et kui isik on valitud Riigikogu liikmeks või Euroopa Parlamendi liikmeks, siis ei saa ta samal ajal jätkata volikogu liikmena valla- või linnavolikogus. Volikogu liikme staatus peatub seniks, kuni isik on Riigikogu liige või Euroopa Parlamendi liige. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 4. novembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine“ eelnõu (751 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepaneku algatada Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine, mille Riigikogu ratifitseeris 2017. aasta 20. septembril. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]
