Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 14. märtsil algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE).

Eelnõu on haldusreformi läbiviimise esimene etapp. Haldusreformi eesmärgiks on omavalitsuste moodustumine, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Reformi raamseaduses sätestatakse kohaliku omavalitsusüksuse (KOV) haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja kord, kohalike omavalitsuste miinimumsuurus, sealhulgas erandid ning ühinemisega kaasnevad õigused ja kohustused. Reformi teise etapina esitatakse valdkonnaseaduste muudatused kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise kohta. Haldusreformi eesmärk on suurendada KOV-ide võimekust avalike teenuste pakkumisel, et kohapeal paremini kasutada piirkonna arengueeldusi, suurendada konkurentsivõimet ja ühtlustada piirkondlikku arengut. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 14. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine” eelnõu (197 OE).

Eelnõu näeb ette võimaldada laenu Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule. Laen teenib finantsstabiilsuse tagamise ning maksumaksjale võimalikust panganduskriisist tekkiva otsese kulu minimeerimise eesmärki.

Pärast finantskriisi asusid euroala ja Euroopa Liit tegelema pangandusreeglite karmistamisega. Loodi pangandusliit, kus kehtivad ühtsed reeglid ning millega tahetakse vältida olukorda, kus pankade päästmiseks kasutatakse maksumaksja raha. Pangandusliidu ühe osana on loodud ühtne kriisilahendusmehhanism, mis alustas tööd 1. jaanuarist 2016 ning selle üheks osaks on omakorda ühtne kriisilahendusfond. Fond hakkab katma pangandusliidus osalevate riikide finantsasutuste kriisilahendusega seotud kulusid.

Kriisilahendusfondi maksavad raha pangad ise – kaheksa aasta jooksul katavad selle finantsasutustelt kogutu maksetega 8 aasta jooksul. Fondi plaanitakse korjata 55 miljardit eurot, millest Eesti tinglik osa on 22 miljonit eurot. See kogutakse pankadelt.

2015. aasta novembris ratifitseeris Riigikogu ka riikidevahelise lepingu, mis reguleerib nimetatud maksete fondi ülekandmist. Kriisilahendusmehhanismi kokkuleppe osaks oli ka riikide lubadus tagada, et fondis on ka kogumisperioodil piisavalt raha ehk 55 miljardit eurot.

Vastavalt eelnõule määrataksegi Eesti maksimaalne laenulimiit 22 miljoni euro ulatuses. Laen on esialgu vaid lubadus. Riikide poolt antavaid laene saab kasutada ainult juhul kui kõik ülejäänud kriisilahendusdirektiivis ettenähtud võimalused on kasutatud, fondi kogutud finantsasutuste maksed ei ole piisavad, fondi turult laenamise võimalused on ammendatud. Riigi poolt viimase võimalusena antud laenu saab kasutada ainult sellesama riigi finantsasutuste kriisilahenduskulude katmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 14. märtsil algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (198 SE).

Eelnõu lihtsustab eritoidu turule viimise kohta käiva teavitamise kohustust. Teavitamise eesmärk on anda ülevaade turul olevatest eritoitudest, mitte anda hinnangut eritoidu nõuetele vastavuse kohta.

Seaduse jõustumisel tuleb veterinaar- ja toiduametile anda teavet mitte iga turule esmakordselt viidava eritoidu kohta, vaid ainult nende kohta, mille teavitamist näeb ette Euroopa Liidu õigus. Nendeks toitudeks on imiku piimasegu ja lõhustatud valkudel põhinev jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta juulikuule. Nimetatud tähtajast ei pea veterinaar- ja toiduametit enam teavitama gluteenivaba ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam veterinaar- ja toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 14. märtsil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (199 SE).

Eelnõuga muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Eelnõuga kaotatakse selline elukohapiirang ning laiendatakse seeläbi isikute õigusi. Eelnõu peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 14. märtsil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (201 SE).

Eelnõuga soovitakse anda Riigikogu liikmetele õigus küsida vähemalt üks suuline küsimus Vabariigi Presidendilt, peaministrilt ja ministritelt, kes Riigikogu ees esinevad omal initsiatiivil poliitilise avaldusega. Vähemalt ühe suulise küsimuse võib Riigikogu liige esitada ka Vabariigi Presidendile pärast Riigikogu ees peetud avakõnet või sügisistungjärgu kõnet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside