Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 6. mail algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja (ETO) toimepidevus. Seaduse muutmisega laieneb Eesti ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate teenuste osutajate ring ja suureneb nende teenuste kättesaadavus erinevat laadi kriisides.

Kavandatud muudatustega lisandub praegu hädaolukorra seaduses sätestatud 14 teenusele seitse elutähtsat teenust: aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused, samuti ravimite ja toiduga varustamine ning perearstiteenus. Pärast eelnõu jõustumist on elutähtsaid teenuseid kokku 21 ning elutähtsat teenust pakkuvate ettevõtete arv suureneb 315 ettevõtte võrra ehk 422ni. ETOde arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt, kuna edaspidi on hõlmatud kõik nimetatud ettevõtjad, mitte ainult need, kes tegutsevad vähemalt 10 000 elanikuga kohalikus omavalitsuses.

Eelnõu järgi peab riik hakkama koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat ning kohalikud omavalitsused peavad koostama oma riskianalüüsid.

Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ja selle aluseks on kohalike omavalitsuste riskianalüüsid. Lisaks tavapärastele loodusest ja inimesest tingitud riskidele peab üleriigiline riskianalüüs sisaldama ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid, vaenulikest aktidest tingitud ohte, mh terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži.

Kohaliku omavalitsuse riskianalüüsis peab omavalitsus hindama riske endale ja KOV-i osutatavale või korraldatavale teenusele, samuti peab KOV hindama enda haavatavust ja valmisolekut riskidele reageerimiseks. Seaduseelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd.

Eesti õigusesse ülevõetav CER direktiiv käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja toidusektorit. Uuendusena peavad liikmesriigid välja  selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiema mõju, mida hindab Euroopa Komisjon. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 6. mail algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE).

Lastekaitseseadust muudetakse, et parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist. Praegu peab iga inimene teavitama kohalikku omavalitsust abivajavast lapsest, kuid siiski jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.

Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid, arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest KOVi lastekaitsetöötajat teavitada. Lisaks täpsustatakse eelnõuga KOV-i ja sotsiaalkindlustusameti (SKA) õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega parandatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine. Tugiteenuste eesmärk on pakkuda järjepidevat, täiendavat tuge vastutusrikka ülesande võtnud peredele ning kindlustada peres kasvavate laste heaolu.

Eelnõuga luuakse võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu tervisevaldkonnast KOV-ile varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge ja kelle andmed on kantud tervise infosüsteemi. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust kasutades optimaalselt olemasolevaid andmeid. Lapsest info saamisel tekib KOV-il ja SKA-l kohustus proaktiivselt peresid aidata ning toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. Muudatusest puudutatud lapsi ja peresid on igal aastal kuni 100. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 6. mail algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (428 SE).

Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse nõudeid e-arvete ringlusele ja vormistamisele.

Avalikus sektoris on e-arvete esitamine Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, kuid e-arvete laiem levik erasektoris on pigem takerdunud. Eelnõu eesmärk on soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist ja toetada digitaalse arveldamise täielikku kasutuselevõtmist avaliku sektori kõrval ka erasektoris.

Eelnõu kohaselt muudetakse raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerimise korda. Kehtiva õiguse järgi algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete käitleja (sageli nimetatud ka ’e-arve operaator’), keda ettevõtja on selleks eelnevalt nende vahel sõlmitud lepingus volitanud. Pärast käitleja avaldust ja ettevõtjalt vastava kinnituse pärimist ning saamist registreerib äriregister ettevõtja e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid ei pruugi kasutada Eestis paikneva e-arvete operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka ettevõtja enese poolt.

Kehtiv õigus sätestab paralleelselt kahe tehnilise standardi kasutamise: e-arve peab vastama kas Eesti standardile või Euroopa standardile. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi jääb kehtima ainult Euroopa standard. Seejuures jääb kehtima seaduses sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse reeglina kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud teises formaadis. Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist.

E-arvete esituskohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratletakse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased.

Lisaks nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud (kehtiva õiguse järgi vaid emaettevõtja finantssuhtarvud). Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Uuesti kehtestatakse ka seaduse lisa 1 (bilansiskeem). Bilansiskeemi lisatakse „muude nõuete“ alla eraldi ka „laenunõuded“. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. mail algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE).

Seadust muudetakse, et tõsta liiklusohutust, eelkõige vähemkaitstud liiklejate turvalisust, samuti luuakse selgemad reeglid elektritõukside kasutamisele.

Eelnõu kohaselt sätestatakse elektritõukside parkimisreeglid. Tõukerattad tuleb edaspidi parkida paralleelselt kõnnitee ääre juurde võimalusel mitte kaugemale kui 20 cm. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 m laiust külgvahet.

Liiklusohutuse tagamiseks kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal hinnata oma seisundit.

Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite peatumisele kõnniteel, tulevikus tohib seda teha ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda mootorsõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad – üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ja kirjalikus hoiatusmenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvi määr 40 eurolt 60 euroni ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 60 eurot.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.

Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras, välja arvatud muudatused, mis puudutavad mootorsõidukite kõnniteel peatumise keelamist ja 1,5-meetrise külgvahe hoidmist, on plaanitud jõustada alates 2025. aastast. Nii on aega liiklejatel nõuetega kohaneda; samuti jõuavad kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja näiteks korterühistud korraldada peatumise kaupade laadimiseks ning riigiasutused vajalikku teavitust teha. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. mail algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE).

Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemise negatiivset keskkonnamõju.

Kehtivas jäätmeseaduses ei ole selgelt toodud välja, et toidujäätmete tekke vähendamisel tuleb toidu annetamisel ja muul viisil ümberjaotamisel eelistada, et toit jääb inimestele toiduks, mitte ei saa söödaks ning et seda ei töödelda ümber toiduks mittekasutatavateks toodeteks.

Eelnõu täiendab ja täpsustab laiendatud tootjavastutuse regulatsiooni. Eelnõu laiendab ja täpsustab rehvide tootja mõistet, mille tulemusel saab vanarehve anda üle piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti ning millega väheneb vanarehvide viimine selleks mitte ettenähtud kohta, nt metsa alla.

Eelnõu täpsustab mootorsõiduki tootja, põllumajandusplasti tootja ja mootorsõiduki osa tootja termineid, mis võimaldab õigusselguse huvides ja praktikas ilmnenud probleemide järgselt vähendada päringuid tootja mõiste osas ning mõistega seotud vaidlusi tootjate ja riigiasutuste vahel.

Eelnõu eesmärk on tagada probleemtoodete jäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine korrastades ja sätestades selleks probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostul senisest konkreetsemad nõuded.

Lisaks pikendab eelnõu probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude aegumistähtaega, et võimaldada vähendada väärtegude aegumiste osakaalu ning tagada nõutavate sihtarvude täitmine.

Eelnõu loob jäätmete ladustamiseks ning ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitselubade taotlemisel nõutud tagatise osas õigusselguse ja vähendab seeläbi vaidlusi ning taotlejate ja riigiasutuste koormust.

Eelnõu annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega jäätmetest proovivõtu kord ning luua seeläbi paremad võimalused jäätmete usaldusväärseks klassifitseerimiseks.

Probleemtoodete kokkuostmise ja vastuvõtmise muudatuste kehtestamine ei muuda jäätmeseaduses kehtivat põhimõtet. Probleemtoodete kokkuostmise piirangu nõudest kaotatakse ära tekstiosa „ohtlike aineid“. Viidatud märge on eksitav, kuna probleemtooted (elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud, romusõidukid), mida müüakse juba sisaldavad ohtlikke osi. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]