Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 12. detsembril algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE).

Eelnõu sihiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi.

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab ELi vastavas määruses sätestatud nõuetele.

Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse eelnõuga kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Eelnõu kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral.

Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ja ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Eelnõuga reguleeritakse bilansihoidmise kohustuse muudatusi, mille kohaselt hakatakse gaasisüsteemi bilanssi hoidma energiaühikutes leppetingimuslikul rõhul 1 atm ja temperatuuril 0 °C.

Gaasimüüjate halduskoormust vähendab eelnõu säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud.

Seletuskirjas märgitakse, et gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi kasutab Eestis kõige rohkem kaugküttesektor – 40 protsenti, järgneb tööstus 23 protsendiga. Kodutarbijad kasutavad maagaasi 12 protsendi ulatusest gaasi aastasest tarbimisest. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Näiteks Tallinnas toodetakse tänaseni kaugkütet 60 protsendi ulatuses gaasist. See osakaal väheneb järgmisel aastal juba alla poole ja paari aasta pärast kasutatakse gaasi ainult tipukoormuse katmiseks – siis moodustab gaas 20 protsenti Tallinna kaugkütte tootmiseks vajalikust kütusest.

Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside